"Pikk plaan oli tegelikult enam mitte kandideerida, aga kahjuks ei õnnestunud ühtegi inimest ära rääkida, kes mu enda ja kaubanduskoja juhatuse seisukohalt oleks võinud olla jätkaja," ütles Luman reedel ERR-ile. "Tegelikult oli plaan seekord mitte kandideerida, aga see operatsioon ebaõnnestus totaalselt."

Luman, kes on ehitusfirma Nordecon Contractors üks omanikke, ütles, et ta siiski jätkab koja järgmise juhi otsimist. "Kui vaatate mu sünniaastat, siis juba see häda tuleb vastu, et ma saan sügisel kuuskümmend neli. Nelja aasta pärast ma oleks kuuskümmend seitse juba. Ikkagi oleks vaja leida nüüd mõni noorem ja hakkajam inimene, kes selle ameti üle võtaks," rääkis ta.

Samas ei pruugi Lumani sõnul paljudele inimestele meeldida nii suur tähelepanu nagu koja juht peab taluma. .

"Nagu mina ütlen, et kuigi kaubanduskojas palka ei maksta ja kulusid ei hüvitata - igaüks peab ise need kandma - siis küll aga käib selle ameti sisse, nagu öeldakse, vähemalt korra kuus solgiämbriga vasta pead saamine," lisas ta. "Võib-olla paljudel, kellel muud omadused sobiksid, ei ole lihtsalt sellist närvikava või soovi olla see märklaud," tõdes koja pikaaegne juht.

"Midagi ei ole teha, ega inimesed ei taha väga sellist avalikku tähelepanu ja võib-olla mõnedele ettevõtjatele ka ei meeldi, kui praegu paljud poliitikud teevad selliseid avaldusi, et ettevõtjad peaks inflatsiooni tõttu hindu alandama," rääkis Luman. "Kuidagi on praegu selline õhustik kujunenud, et ettevõtjad on need süüdlased. Ma olen küll seda meelt, et rohkem on ikka poliitilised otsused ja muidugi ka sõda ja muud hädad nagu Covid põhjuseks, et see olukord on selline nagu on."

Eesti majandusolukorda halvendab Põhjamaade valuutade odavnemine

Kommenteerides Eesti majanduse arengut, ajal, kui tema on olnud kaubandus-tööstuskoja eesotsas, märkis Luman, et hoolimata lahkhelidest poliitikutega on Eestil tegelikult hästi läinud. "Tuleb tunnistada, et vaatamata kõikidele hädadele ja sisemistele lahkhelidele poliitikutega on tegelikult Eesti riigil tervikuna ja eesti rahval läinud ikkagi peale Nõukogude Liidu kokku kukkumist võrreldes paljude teiste meie saatusekaaslastega väga hästi. Sellega tuleb küll nõustuda."

Samas praegust olukorda hinnates tõdes Luman, et "kunagi ei ole nii hull, et enam hullemaks minna ei saaks".

Ta tõi Eesti majanduse ühe probleemina lisaks inflatsioonile ja Ukraina sõja tõttu tekkinud tarneraskustele ja muudele hädadele esile ka Põhjamaade valuutade kursi ebasoodsamaks muutumise.

"Meie väga olulised eksporditurud on Skandinaavia riigid, aga kolm neist - Rootsi, Norra ja Taani - kasutavad oma rahvusvaluutasid, mitte eurot. Nende kursi muutus euro suhtes on olnud meie eksportööridele äärmiselt ebasoodne ja see on ka üks väga suur põhjus miks meie puitmajatootjad on suures hädas Skandinaaviasse eksportimisega," rääkis ta.

Luman viitas hiljuti avalikuks saanud infole, kus praegu on soodsam saepalki Norrast importida selle asemel et seda Eestist osta.

"See ei tule ilmselt ju mitte sellest, et norra saepalgi hind oleks tohutult langenud, vaid ilmselt üks väga suur komponent, raha kurss, on nii kõvasti muutunud. Eks norra metsaomanik saab ikka Norra kroone sama hulga, kui ta sai, aga kursimuutus teeb selle nii palju konkurentsivõimelisemaks," arutles ta.

Ootab riigikogult tööle hakkamist

"Nii et meil probleeme on. Ma loodaks küll, et parlament hakkab nüüd mõistuspäraselt tööle ja saaks avada diskussiooni, et mida ja milleks me nüüd teeme seal seadusloomes," ütles Luman.

Küsimusele tema suhtumisest kavandatavatesse maksutõusudesse tõdes Luman, et maksude tõstmine ei meeldi kellelegi, aga samal ajal ei saa riigieelarve defitsiit ka "lõpmatuseni kasvada ja käriseda".

"Teine küsimus on see, et kas kõiki asju peaks just parasjagu siis tegema, kui raha on vähe? Ma mõtlen, et mõningate poliitiliste lubaduste täitmise võiks teha natuke hiljem. See on kaalumise koht," rääkis ta.

Samuti tuleks tema sõnul maksumuudatuste mõjud enne läbi kaaluda: "Muidugi ei tohiks niimoodi läbimõtlematult teha, et kõigepealt kuulutame välja, tõstame majutusasutuste käibemaksu nominaalmäärale nagu tavapärane käibemaks ja siis alles hakkame uurima, et millised mõjud sellel kõigel on. Ja siis jõuame veendumusele, et see ilmselt ei ole ikkagi mõistlik."

"Aga mainekahju Eestile kui turismimaale on juba tekkinud, sest üks ja teine välisettevõte uurib meie turismiettevõtete käest, et mis ikka saab selle maksuga, ollakse väga kõhklevad. Vaat selliseid asju ei peaks juhtuma isegi siis, kui riigieelarvet on vaja rohkem tasakaalu poole nihutada," ütles Luman.

Kaubandus-tööstuskoja üldkoosolek toimub 15. juunil. Neljaks aastaks valitava esimehe ainus kandidaat on Luman, juhatuse liikme kandidaate on 16.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, see moodustati 97 aastat tagasi. Kojal on üle 3500 liikme, kellest enamus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted. Kaubanduskoja liikmed annavad koja andmeil üle 40 protsendi Eesti firmade kogu netokäibest, ligi 40 protsenti puhaskasumist ja tasuvad üle 40 protsendi riiklikest maksudest.