Viimaste tulemuste põhjal on reitingutabelis liidrikohale tõusnud Keskerakond, kelle toetus kasvas nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2020. aasta augustist.

Isamaa toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning erakond peab esimest korda alates 2023. aasta novembrist loovutama Norstati küsitluses liidripositsiooni.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on viimase nelja nädalaga kasvanud 1,8 protsendipunkti võrra 16,5 protsendile, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2024. aasta septembrist.

Esikolmikule järgnevad EKRE 13,8 protsendi, Reformierakond 12,3 protsendi ja Parempoolsed 6,4 protsendiga. Reformierakonna toetus püsib kerges langustrendis, viimase viie nädalaga on peaministripartei toetus langenud 1,7 protsendipunkti võrra. 

Valitsusse kuuluva Eesti 200 toetus oli 1,4 protsenti, nendega ühinemisplaane pidanud Rohelistel 0,6 protsenti. Erakonna Koos toetus oli samuti 0,6 protsenti ja ERK-l 0,4 protsenti. Üksikkandidaate lubaks valida 1,7 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetas kokku 13,7 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76,2 protsenti vastajatest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. septembrist kuni 25. oktoobrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Politoloog Martin Mölderi arvutuste põhjal saaks praeguste toetusumbritega Keskerakond riigikogus 26, Isamaa 25, SDE 18, EKRE 14, Reformierakond 12 ja Parempoolsed kuus mandaati.

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 26 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 69 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

20 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 64 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. 

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Keskerakonna toetajad (23,1 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,58 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,44 protsenti.