Kas Tallinna kesklinnas olevad ummikud ja segadus on tõesti viimane piisk karikas, et transpordiameti juht Andres Harjo lõpuks lahkub?

Andres Harjo lahkumine on seotud tema ja linnavalitsuse kokkuleppega.  Transpordiametil seisavad ees suured väljakutsed ja ma ei räägi suurtest ehitustöödest, vaid uuest liikumiskavast, ühistranspordi osakaalu suurendamisest ja liinivõrgu ümberkorraldamisest. Andres on juhtinud transpordiametit 16 aastat ja nüüd on vaja inimest, kellel on värskemat energiat ja uut nägemust. Me oleme Andres Harjole väga tänulikud, sest just tema ajal käivitati tasuta ühistransport.

Tema panus ühistranspordi arendamisse on kindlasti suur, aga see ühistransport seisab keset Tallinna kesklinna. Kas teil tõesti polnud talle kübetki etteheiteid selle virvarri pärast. Kas tõesti oli ehituste ettevalmistamine ja liikluse planeerimine suurepärane?

Ma ei ole öelnud, et toimuv on suurepärane ja hea. Siin on kindlasti palju õppetunde. Olulisem neist on tõdemus, et niivõrd suurte ehitustööde puhul oleks mõistlik enne hangete läbiviimist tellida ajutise liikluskorralduse analüüse. Kui me tahame muuta Tallinna kesklinna liikluskorraldust jalakäijasõbralikumaks ja ühistransporti eelistavamaks, siis tuleb teed ja tänavad ümber ehitada. Kahjuks segas koroonaaeg ja eriti Ukraina sõja puhkemine mitmete projektide käivitamist. Sõda lükkas mitmed hanked edasi ja lõi ehitusgraafiku segamini.  Ehitusturg vajas stabiliseerumisaega.

See kõik on arusaadav, Tallinn on vaja viia 21. sajandisse. Mitte keegi ei vaidle sellele vastu. Aga ehitajad ehitavad omas rahulikus tempos, nädalavahetusel linnaobjektidel tööd ei tehta. Üks mu kolleeg sõitis Tallinna Ülikooli juurest  uudistemajani liinibussiga pool tundi (jalgsi kulub selle vahemaa läbimiseks viis minutit - toim.). Kõige selle taustal tahaks ma väga teada selle ametniku nime, kes andis nüüd loa ka Liivalaia tänaval üks sõidurada varsti kinni panna? Kes otsustas, et tekitame liikluses veel lisapingeid?

Ma soovitan teil natuke rahuneda. Liivalaia sulgemised saavad olema seotud Utilitase kavaga rajada sinna kaugkütte ja -jahutuse torustikud. Paraku on meie seadusandlus selline, et kui võrguvaldaja soovib minna oma torude kallale, siis keelata seda ei saagi. Lõplik liiklusskeem ei ole tegelikult kooskõlastust saanud.  See võiks selguda selle nädala lõpu poole.

Nii et teoorias te ikkagi saate Utilitasele öelda, et lükake oma torustiku uuendamine edasi, näiteks sügisesse?

Mina ei ole kindel, kas nende tööde edasilükkamine Liivalaia tänaval on mõistlik. Me teame, et suvel on liiklus kõige hõredam, paraku kolme kuuga objekte valmis ei saa.  Aga me peame kindlasti rääkima sellest, et kohalikul omavalitsusel on vaja õigust öelda torustike omanikele, millal ja kuidas nad oma torusid remontida või vahetada saavad. 

Parema kontrolli saavutamiseks on vaja muuta seadust. Aga kui vastata teie küsimusele, siis kõik liikluskorralduse muudatused kinnitab transpordiamet.

Ehk siis ametist lahkuv Andres Harjo. Linn on väitnud, et tänavatel ei saa õhtuti ja nädalavahetusel ehitustöid teha, sest kõrval olevate majade elanikud on sellele vastu. Milliste küsitluste alusel te seda väidate? Millel see väide baseerub?

Me otsus baseerub arusaamal, et kesklinn on koht, kus elatakse. Kesklinna elanikud väärivad öörahu ja õigust olla kodus rahus. See ei ole esimene ja ütleme ausalt ka viimane ümberehitus kesklinnas. Kui me teeme töid õhtuti kauem ja nädalavahetusel, siis elanikud esitavad pidevalt kaebusi ja mina arvan, et õigustatult. 

Pronksi tänaval pidi ehitaja ühel õhtul kella üheksani töötama ja kohe hakkasid mulle helistama sealsed elanikud, et nad ei saa rahulikult olla ja lapsi õigel ajal magama panna.

Kas siin ei võiks olla siiski mingi läbimõeldud süsteem? Näiteks antakse see asi korteriühistutele otsustamiseks? Praegu suudavad üksikud aktiivsemad elanikud mõjutada linnavalitsuse otsuseid. Alati on rahuolematuid müraga, kuid on ka rahulolematuid, keda ärritavad venivad ehitustööd...

Sellele võiks retooriliselt vastu küsida, kas ühistu esimees saab oma last magama panna kell 20, kui maja ees mürisevad masinad? Linn peab ehitajale antava ehitusaja määramisel lähtuma riigihankeseadusest.  Me ise hindame kaasates inseneribüroosid, kui pikka aeg kulub ehitustöödele ja siis kirjutame selle hankesse sisse. Seejärel leiame hankega ettevõtte, kes ütleb, millisega hinnaga on ta valmis sellise tempoga ehitama. 

See vaidlus ei lõppe kunagi, see on tasakaalu otsimise koht. Näiteks, kas me oleks valmis selleks, et sulgeme kõik Pronksi tänava ristmikud ja saame ehitustöödega kaks kuud kiiremini ühele poole? Kas me oleme valmis maksma ehituse eest 30 protsenti rohkem, kui töid tehakse ka õhtuti ja nädalavahetusel?  Mis on palju ja mis on vähe, see on alati tasakaalu otsimise punkt. Näiteks Tartus algas suur tänavaehitus, mis võtab samuti aega poolteist aastat.

Ma ei ütlegi, et see on konkreetselt Tallinna linna või Vladimir Sveti probleem. See on süsteemne probleem Eestis avaliku sektori ehitushangetega. Te lihtsalt peate võtma kõige odavama pakkumise, te olete nõrgemas positsioonis ja ei saa sundida ehitajaid kiiremini liigutama. Tegelikult vajame kogu seda valdkonda puudutavate asjade ülevaatamist ja vajadusel seaduste muutmist?

Tallinnas toimuv on kindlasti Vladimir Sveti probleem. Teil on õigus, et seadusandlus ei soosi paindlikku lähenemist, aga samas tuleb ausalt tunnistada, et ametnikud vajavad paremaid oskusi hangete tegemisel, et seal arvestataks rohkem eri nüanssidega ja meil on siin igal juhul kasvuruumi. 

Keskkonna- ja kommunaalameti uue juhi Jaan Tarmaku eestvõttel tõstab läbi reformimise inseneride ja planeerijate oskustaset, et tekiks oluliselt karmimad nõudmised ehitusaegsele ajutisele liikluskorraldusele. Kindlasti saab teha asju paremini ja selle nimel me pingutame.

Kui palju te olete kaasanud MUPO-t ristmike liikluse reguleerimiseks? 

Pigem vähe. Aga me oleme valmis rohkem kasutama MUPO ja liiklusreguleerijate abi.