Kui Eesti tanklakettides on bensiini hind juba mitu kuud püsinud 1,699-1,7 euro juures liitrist ja diislikütus 1,499-1,5 euro juures liitrist, siis hulgiostjad saavad kütust osta märksa soodsamalt.

Alexelas jääb hulgi- ja jaemüügihinna erinevus liitrist 8-15 sendi juurde, Nestes maksis diislikütus hulgi ostes neljapäevase seisuga 1,30427 eurot liitrist, kuid sellele lisandub kütuse transporditasu vastavalt tarneaadressile. Circle K oma hulgimüügihindu ei avalda.

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles ERR-ile, et hulgihinnad ja tanklate jaehinnad on erinevad, kuna tanklate hindades sisaldub logistika ehk kütuste kohaleviimimise kulu ning kõik tanklate ülalpidamisega seotud kulud.

"Samuti kujuneb hind mõlemale erinevalt. Kui maailmaturu sisseostuhind mõjutab kohe hulgimüügi hinda, siis jaehinda seevastu pika viitega, kuna jaamades on varu varasema hinnaga sisseostetud kütust," põhjendas ta.

Varu suurus sõltub Sülluste sõnul piirkonnast ja tankla läbimüügi aktiivsusest. Samuti mõjutab tankla hinda ka kohalik konkurents. 

Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna ütles, et kütuse jae- ja hulgimüügi hinnavahe tuleneb korraga tarbitavate koguste erinevusest.

"Ühisosa mõlema puhul on hinnakujunemises maailmaturu naftabarreli hind, muidugi tegevuskulud, siseriiklikud maksud nagu aktsiis, käibemaks, varumismaks, biokomponent ning marginaal," loetles ta.

Kärsna lisas, et hulgimüügi puhul algab äriklientidele mahtude müük tuhandest liitrist korraga, sealjuures kannab kütuse hoiustamise ja sellega kaasnevate nõuete täitmise eest hoolt ostja ise ehk kütusefirmal kui edasimüüjal ei ole täiendavaid investeeringuid ja kulusid peale kliendile kütuse transpordi.

"Ehk siis hulgimüügis on müüjal tegevuskulud mõnevõrra madalamad võrreldes jaemüügiga," selgitas Kärsna.

Ta lisas, et erakliendid tarbivad korraga väiksemaid kütusekoguseid, kuid neile on kütust soodsamalt soetamiseks olemas kliendiprogrammid.