Kaubandus-tööstuskoda saatis valitsusele ettepaneku langetada mootorikütuste aktsiisid ajutiselt Euroopa Liidu miinimumini. Valitsusel pole praegu plaani aktsiise hakata langetama.

Keldo ütles, et kütusehindade tõusu taga pole põhjuseks mitte maksud, vaid olukord maailmaturul, kus pakkumine Hormuzi kriisi tõttu on selgelt vähenenud. Samuti eo tähenda kõrgemad kütusehinnad sama suurt tõusu maksulaekumises, kuna tarbimine väheneb, lisas ta.

"Me peamegi jälgima, mida teevad ka naabrid ja me väga pingsalt jälgime. Läti on nüüd teinud oma esimesed aktsiisilangetused. Läti konkurentsiamet viimase parima teadmise järel ütleb, et aktsiisilangetusest 53 protsenti ehk sisuliselt ainult pool jõudis (tanklate) postihindadesse.

Keldo lisas, et viimaste andmete järgi ehk 5. oktoobri seisuga oli Eestis bensiini hind tanklates keskmiselt 1,94 ja Lätis 1,96 eurot liitrist, diislikütuse hind vastavalt 2,09 ja 2,12 eurot.

"Mida see näitab, et turg tervikuna on dünaamiline, turgu mõjutavad ka regionaalsed hinnaerinevused, turukonkurents ehk siin ei ole ühtset lahendust," ütles ta.

Keldo sõnul oleks kaubandus-tööstuskoja ettepaneku hind riigieelarvele väga kõrge.

"Kui viia näiteks mõlema kütuse aktsiis 2027 terveks aastaks Euroopa Liidu miinimummäärani, mida on siin pakutud, väheneks aktsiisitulu ligikaudu 210 miljonit eurot," ütles ta.

Keldo sõnul on kütusehinna tõus tulnud siiski maailmaturult ja seda Eesti mõjutada ei saa ning kui sellises olukorras kütusehinna subsideerida, mõjutaks see ka turu üldist loogikat.

Keldo märkis, et praegu pole karta, et Eestis kütusevarudega probleeme tekiks, mureks on ikkagi kõrge hind.

Michal: oluline on ka eelarvedefitsiiti jälgida

Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et kütuseturul toimuvat jälgib valitsus praegu eelkõige seetõttu, et Läti on erinevaid makse ringi tegemas ka ajutisi meetmeid kehtestama ning tahetakse teada, kui suur on oht piirikaubanduse tekkeks.

"Me hindame olukorda ja võtame seda olukorda tõsiselt, millised on võimalused piirikaubanduses samme astuda, kui Läti peaks samme astuma või kas me peame ise samme astuma, kui maailmaturult tulevad hinnakõikumised mõjutavad meie enda hinnatõuse, inflatsiooni," lausus Michal.

Peaminister märkis, et tanklate postihindades on alates Hormuzi kriisi algusest toimunud tõus rohkem kui 60 senti liitri kohta, suudaks valitsus oma otsustega mõjutada hinda 10 kuni 12 senti liitri kohta. "Võib-olla mingil tingimusel rohkem," nentis ta.

"Võimalikud kulud sellisel juhul on umbes 10 miljonit eurot kuus, kui viia (aktsiisid) Läti tasemele, ja kui teha rohkem, siis on need kulud suuremad. Nii et aastas umbes 120 miljonit on nii -öelda miinimumvariant," lisas Michal.

"Langetus miinimummäärani oli 210 miljonit terveks aastaks, see peab tulema millegi arvelt. Ehk ühtepidi jah, me saame ettevõtjate murest aru, teistpidi me peame vaatama üldist majanduse konkurentsivõimet ja riigi rahanduse olukorda ka," ütles peaminister.

Michali sõnul ütlesid ka kütusemüüjad valitsusele, et mõne sendi pärast pole mõtet võtta riski riigieelarvele, pigem peaks kaaluma, kuidas mõjuvad kerkivad hinnad tarbijakindlusele.

"Sellest (kaubandus-tööstuskoja) kirjas ka, nii palju kui mina jõudsin silmata seda, nad ütlevadki seda, et tegelikult neil on mure ka eelarvedefitsiidi pärast. Eks küsimus ongi, et kumb nüüd on olulisem argument, kas tarbijakindluse vähenemine, maksude valgumine Lätti või siis defitsiidi tõus," lausus peaminister.

Keldo sai valitsuselt ülesandeks jälgida kütusehinnaga maailmaturul toimuvat ning milline on kütusehinna tõusu mõju tarbijakindlusele ja inflatsioonile.

"Esialgsed hinnangud Eesti Panga ja rahandusministeeriumi ja ka turuosaliste poolt olid, et see mõju on pigem täna üsna väike, aga keegi ei tea, millal see võimalus võib tekkida. Sama hästi võib ka minna nii, et Hormuzi väinas olukord laheneb ja siis ühtäkki kukub ka maailmaturu hind alla tagasi. Kas kütusehinnad nii kiiresti kukuvad, seda keegi ei arvanud, kuna pudelikael tundub turgudel olevat sellest, mis tuleb rafineerimistehastest. Rafineerimistehased on need pudelikaelad, mis praegu teenivad palju raha, aga ei suuda selles võimsuses kõike sellise hinnaga turule tuua," lausus Michal.