Viimase kolme aastaga kasvasid kinnisvarahinnad Tallinnas ühtekokku pea 50 protsenti. Kuigi palgakasv on samuti olnud tugev, on see siiski jäänud kinnisvarahindade tõusule alla.

"Kui see kombineerida koos tõusvate intressidega, siis on kindlasti kinnisvara kättesaadavus inimeste jaoks halvenenud. Ostuhuvi või -võimalus on vähenenud, aga hinnad langevad siis, kui müüjatel tekib suurem vajadus müüa ja seda pole tekkinud," märkis Avaroni investeeringute juht Rain Leesi.

Samas ei ole intresside tõusu mõju veel ostjate käitumises kajastunud, sest paljud praegu toimuvad müügitehingud on kokku lepitud pool aastat tagasi, kui intressimäärad olid veel madalad.

"Tavaliselt enne, et see mõjule pääseks, tulebki natukene oodata, sest inimestel on teatud säästud ja mingid võimalused kõrgenenud kulusid katta," ütles Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Tõnn Talpsepp.

Kui kallimate ja odavamate korterite seas on hinnad püsivad, siis hinnakauplemist on näha just keskmise hinnaklassiga korterite seas.

"Heade aegade virvendusena on nende hinnad veel üsna kõrged tihti olnud. Või miks hind ise alla tuleb müüja poolt, on lihtsalt see, et huvi ei ole," lausus kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Kuigi inimeste ostujõud on langenud, püsib töötuse tase madal.

"Kinnisvara hinnalanguste kontekstis me ei ole veel näinud negatiivseid faktoreid tööpuuduse suurenemise näol, mis võiksid hakata tugevalt hindu allapoole tõmbama," ütles Talpsepp.

Uute korterite hinnad on kohati natuke langenud, samas on ka piirkondi, kus hinnad püsivad stabiilsed. Ülepakkumist turul ei ole, sest uusarendusi on võrreldes varasemaga müügis vähem. Samuti pärsib hindade langust inflatsioon – ehitusmaterjalide hinnad tõusid eelmistel aastatel märkimisväärselt.

"Alati on turul inimesi, kellel on mis iganes põhjusel vaja kinnisvara soetada. Kas kolitakse mujalt Tallinnasse või muud perekondlikud sündmused, mis sunnivad elukohta vahetama," lausus Laasi.