G7 riigid ehk Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid vahetult pärast NATO tippkohtumist Vilniuses, et alustavad mehhanismi loomist Ukrainale pikaajalise toetuse andmiseks. G7 deklaratsiooni eesmärk on tagada Ukrainale kahepoolsete kokkulepete kaudu kestev poliitiline, sõjaline, rahaline ja majanduslik abi ning aidata kaasa Venemaa vastutusele võtmisele ja agressioonist põhjustatud kahjude hüvitamisele.

Enne Eesti liitumist olid ühisavaldusega liitunud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Läti, Kreeka, Tšehhi, Rumeenia, Belgia, Holland, Iirimaa, Portugal, Hispaania, Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria.

Tsahkna sõnul ei tähenda G7 ühisavaldusega liitumine, et Eesti loobuks Ukraina toetamisest NATO ja Euroopa Liiduga liitumisel.

Samuti pole tegu deklaratiivse avaldusega, vaid G7 avaldusega liitumine tähendab tulevikus ka konkreetsete kohustuste võtmist Ukraina toetamisel, lisas Tshakna, mis tähendab ka konkreetseid kuluridasid riigi eelarvestrateegias.

Neljapäeval tegid ka kolme Balti riigi peaministrid ühisavalduse Ukraina igakülgseks toetamiseks teekonnal NATO-sse ja Euroopa Liitu.

Peaministrid rõhutasid, et ainult NATO liikmelisus annab Ukrainale julgeolekugarantiid, tagab piisava heidutuse Venemaa tulevase agressiooni ära hoidmiseks ja tugevdab kogu euroatlantilise ruumi julgeolekut ja stabiilsust. "Toetame vankumatult Ukraina püüdlusi ühineda alliansiga võimalikult kiiresti. Ukraina on tõestanud oma valmisolekut edendada meie ühiseid demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtteid ning aitama kaasa Põhja-Atlandi piirkonna julgeoleku tagamisele," märkisid peaministrid.

Samuti kinnitasid peaministrid, et teevad Ukrainaga tihedat koostööd tema teekonnal Euroopa liidu liikmeks ning avaldavad lootust, et liitumisläbirääkimised saab avada juba sel aastal.