Tsahkna: Trumpi ja Zelenski kohtumine rahu lähemale ei toonud
Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei toonud USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumine ÜRO peaassamblee veerel Ukrainas rahu lähemale. Tsahkna sõnul keskenduti kohtumisel pigem praktilistele küsimustele, nagu Patriotide tootmise litsents, luureinfo ja Ukraina energiataristu kaitse.
"Me tegelikult ei ole ju rahule lähemale jõudnud ja Zelenski ütles väga õigesti oma kõnes ja kommentaarides, et tundub, et kõik maailma liidrid soovivad rahu, aga ainuke, kes seda ei soovi, on Putin. Ja iseenesest see, et see kohtumine toimus ÜRO veerel president Trumpiga, oli hea uudis. Minul õnnestus kohtuda ka Ukraina välisministriga vahetult peale seda, kui ta sealt ruumist välja tuli. Ta ütles, et pigem oli tegu sellise praktilise kohtumisega," ütles New Yorgis toimunud ÜRO peaassambleelt Eestisse naasnud Tsahkna.
Tähtsate teemadena käsitleti Tsahkna sõnul kohtumisel Patriotide tootmise litsentsiga edasiliikumist, täiendavat luureinfo hankimist ja talveks valmistumist ning energiarahu saavutamist.
"President Zelenski on ju selgelt öelnud, et nemad on valmis – kui Venemaa lõpetab nende energiataristu pommitamise –, lõpetama ka oma süvalöögid. Aga päriselus ju midagi taolist ei toimunud. Ja võib-olla isegi huvitavam kohtumine, millest me teame vähem, oli siis Steve Witkoffi ja Jared Kushneri ning Ukraina poolt siis läbirääkimistiimi kohtumine, mis toimus peale president Trumpi ja Zelenski kohtumist, kus siis võib-olla räägiti millestki praktilisemast," lausus Tsahkna.
Tulemusi ei andnud Tsahkna sõnul ka USA ja Venemaa välisministrite Marco Rubio ja Sergei Lavrovi kohtumine.
"Räägiti ikkagi samast asjast, et president Trump soovib rahu ja et lepitakse kokku järgmisi kohtumisi. Ja ainukene suurem samm, mida me avalikult teame, on et kutsuti president Putin osalema G20 tippkohtumisele. /.../ Kindlasti Vene propaganda kasutab seda võimalust ära, et näidata, kuidas maailma liidrid soovivad temaga kohtuda, et ta tuleb selle isolatsiooni surve alt välja, et ta on võrdne kõigi seas. Ja mõnes mõttes see kuidagimoodi Ukraina rahule kaasa ei aita," rääkis Tsahkna.
Tsahkna oli kriitiline Saksamaa välisministri Johann Wadephuli ja Sergei Lavrovi kohtumise suhtes.
"Me saame küll aru, et Wadephul adresseeris Leipzigi rünnakuga seonduvat, aga kui me vaatame Venemaa propagandat, siis näidati ju taolist pilti, kus Wadephul põhimõtteliselt soovis väga kohtuda. See oli ikkagi totaalne Vene propaganda, ütleks, et võit või vähemalt maksimaalne ärakasutus ja selline nagu pigem alandamine. Kujutage ise ette ajaloolisi sidemeid Venemaa – ehk siis Nõukogude Liidu järglase – ja Saksamaa vahel. Venemaa sisuliselt ründab Saksamaad täna sõjaliselt, ei ole küll artikkel viie tasand, ja siis toimub see kohtumine, kus pärast veel Lavrov nii-öelda ütleb, et tulime neile vastu, et me saime kokku, kuulasime nad ära. Ja siis tuleb totaalne oma propaganda," ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul on Venemaa tippjuhid on viimasel ajal muutumas üha parketikõlbulikumaks.
"Nad kahjuks on üha rohkem parketikõlbulikud, järjest rohkem saadakse kokku. Aga mul oli ka pikem kohtumine India välisministriga, kes selgitas, et India praegu väga aktiivselt tegeleb Musta mere – eelkõige siis viljaväljaveo – kokkuleppe saavutamisega. Ja ma tuletan ka meelde, et venelased lasid põhja või tulistasid nende laevade pihta, kus oli päris palju India meremehi. See on see asi, mis Indiat väga häirib, nii et selles mõttes see sõja laienemine nüüd Ukraina territooriumilt nii Euroopasse kui ka mõnedesse teistesse riikidesse või teiste riikidega seonduvate kodanikele on see asi, mis on ajanud paljusid närvi, ja just nimelt toidujulgeolek, Musta mere sulgemine," rääkis Tsahkna.
Tsahkna ütles, et ta pidi mõnedele kolleegidele selgitama, kas Venemaa juba ründab Euroopat ja kas sõda juba Euroopas käib.
"See on selline asi, mille üle ollakse väga murelikud ja mis annab ka meile võimaluse selgitada, et esiteks me ei näe, et Venemaa meie piiride taga teeb sõjalisi manöövreid. Küll aga Venemaa kasutab kõikvõimalikke hübriidseid variante, droonirünnakuid, sabotaaži- ja terrorirünnakuid – otseselt juba mitte Balti riikide vastu niivõrd palju kui näiteks Saksamaa ja mõnede teiste suurte riikide vastu. Ja see ei meeldi ikkagi globaalselt mitte kellelegi, agressiivne Venemaa tegelikult ei meeldi ja see toob uues valguses Putini halba pilti," ütles Tsahkna.
"Ja kui vaadata pealkirju, siis tundub, et Venemaa valmistub sõjaks ja kohe ründab siinkandis kedagi. Aga kui lugeda neid luureraporteid või rääkida ka meie luureinimestega, kes väga hästi näevad, mis Venemaal toimub, siis seal räägitakse ikkagi sellest, et selline sõjaline invasioon, agressiooniks ettevalmistamine ja selle tõenäosus on jätkuvalt ülimadal," ütles Tsahkna.
"Aetakse väga paljud erinevad asjad omavahel segi ja Venemaale on see ainult kasulik, kui tekib selline hirmufoon, hirm eskaleerida. Ja läänemaailmale on see väga omane: jumala eest, ärme eskaleeri, ärme meie eskaleeri, muidu äkki satume sõtta. Ja see on lihtsalt üks survemeetod, mida Putin väga osavalt juba aastaid Lääne demokraatia vastu kasutab," lausus Tsahkna.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Reimo Sildvee










