Ungari peaminister Viktor Orban kohtus Pekingis Vladimir Putiniga, et rääkida gaasist, naftast ja tuumakütusest. Gazprom on juba teatanud, et tarnis Ungarile gaasi rohkem kui lepingus ette nähtud. Ungari pani käe ette ka 500 miljoni suurusele sõjalise abi paketi eraldamisele Ukrainale Euroopa rahu fondist. Sellega näitab Ungari, kelle poole ta hoiab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ungari ujub täiesti vastuvoolu, kui me vaatame, milline on Euroopa Liidu teiste riikide hoiak Venemaa suhtes - et muutuda Venemaa energiast sõltumatuks. Kuna Venemaa kasutab ju seda ilmselgelt relvana ja meiega manipuleerimiseks," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

TTÜ õiguse instituudi dotsent Holger Mölder lausus, et tegemist on väärtuskonfliktiga.

"Niisugune paraku see maailm on, et need riigid, kes on ühinenud mingite väärtuste nimel Euroopa Liiduga, tegelikult neid ei jaga. See ongi niisugune uuema aja trend, mida me näeme mitmetel juhtudel ja see teeb konsensusdemokraatia üsnagi haavatavaks," sõnas Mölder.

USA saadik Ungaris David Pressman nimetas Orbani ja Putini kohtumist murettekitavaks ning lisas, et nüüd on vaja arutada Kesk-Euroopa riigi süvenevaid suhteid Venemaaga.

Stoicescu osutas, et saatuse tahtel see langeb kokku ka USA presidendivalimistega. "Ja võite mitu korda arvata, keda Orbani režiim toetab nendel valimistel," sõnas Stoicescu.

Ungari on Eesti liitlane Euroopa Liidus ja NATO-s ning saab järgmisel aasta teisel poolel Euroopa Liidi eesistujaks ehk Euroopa näoks, ütleb Stoicescu.

"Putini Venemaal, peab aru andma endale, on laiemad huvid Kesk-Euroopas. Pidepunkt on Venemaal Ungari näol olemas ja kõige hullema stsenaariumi kohaselt Ungarist saab Venemaa trooja hobune EL ja NATO-s," rääkis Stoicescu.

Holger Mölder ütles, et Euroopa Liitu on jõudnud ning hakanud seda lõhestama üleilmselt leviv ihalus kõva käe järele ning väsimus demokraatiast.

"Ungaris on Orban poliitilise jõu enda taha konsolideerinud. Need on samasugused protsessid, nagu me näeme Türgis, Venemaal. Aga need riigid on väljaspool Euroopa Liitu. See, mis praegu on juhtunud, on lihtsalt see, et selline autoritaarsuse laine, mida ma võiks nimetada demokraatiavastasuseks otseselt välja. Demokraatia ei ole enam popp," kommenteeris Mölder.