"Isamaa ei pea vajalikuks Fideszi väljaheitmist Euroopa Rahvaparteist," teatas EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni välisminister Urmas Reinsalu 2. aprillil 2020. aastal "Aktuaalsele kaamerale". Samal päeval oli Isamaa eurosaadik Riho Terras andnud kaasallkirja Ungari arengute pärast muret tundvale kirjale. Viktor Orbán oli Euroopa Liiduga lõplikult nugade peale läinud. Kui muu Euroopa Ungarist ja Poolast distantseerus, siis Urmas Reinsalu lähenes, eriti silmatorkavalt just Ungarile.

Jaanuaris 2020 kirjutas Postimees, et Isamaa toonane juht Helir-Valdor Seeder helistas Euroopa Rahvapartei juhile Donald Tuskile, et talle kinnitada Isamaa toetust Fideszile ja et anda teada, et tema väljaheitmine ei tule kasuks ei parteile ega Euroopale.

"Seedri hinnangul tuleb kuulata tähelepanelikult ka Orbáni kriitikat Euroopa suundumuste osas, püüda liigne emotsionaalsus maha suruda ning leida Euroopa Rahvapartei sees ühisosa, et koos edasi liikuda," vahendas Postimees Isamaa toonast nägemust.

Praegu end Eesti rahvale veenvalt "mõistuse häälena" esitlev opositsiooni moraalne liider Urmas Reinsalu jääb oma toonasest välisministriks olemise perioodist rääkides pigem kidakeelseks, aga on siiski märksa varmam küsimustele vastama kui Kaja Kallas idavedude skandaali ajal. Reinsalus lõpliku selguseni jõudmiseks tuleb mul lähitulevikus siiski veel vaeva näha.

See oli nüüdsega võrreldes justkui üks teine Urmas Reinsalu, kes 2019. aasta juulis Ungari ja Poolaga migratsioonivastase kokkuleppe sõlmis. Reinsalu väitel oli kokkulepe suuline ja sõlmitud käigu pealt kahepoolse kohtumise ajal Ungari välisministriga, aga Ungari serveeris seda Eesti ja Poolaga sõlmitud lepet päris leppena. Ka Reinsalu ei vaidlusta, et tegemist oli tahtliku leppe, mitte pressiteate või tööõnnetusega.

Sama aasta septembris toetas Reinsalu Ungarit vaidluses Euroopa Liiduga, seades kahtluse alla, kas EL-i eelarvet peaks siduma õigusriigi põhimõttega. Toonane välisminister Reinsalu keelas Eesti saatkondade töötajatel sihtriikides LGBT-liikumisi toetada. 2020. aastal paistis Eesti silma ka sellega, et jäi ainsa Balti riigina ilma naabruskonnas tuuritanud Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni visiidist.

Huvitav on jälgida, mida Ungari välisminister Péter Szijjártó on sel ajal oma Eesti kolleegi Urmas Reinsalu kohta ühismeedias postitanud.

2021. aasta aprillis teatas Ungari välisminister: "Pidasin telefonikõne Eesti välisministri Urmas Reinsaluga, tõelise sõbra ja hea liitlasega. Me absoluutselt nõustume kõige olulisemate dilemmade osas maailmapoliitikas." Sama aasta detsembrikuus tegi Szijjártó sellise kande: "Mu sõber Urmas Reinsalu, Eesti välisminister, ei kuulu maailma liberaalse peavoolu lemmikute hulka. Kuidas ta saakski, sest ta räägib alati otsekoheselt, ausalt ja selgelt, ei karda enda kui patrioodi arvamust välja öelda ja seisab julgelt oma rahvuse huvide eest."

2020. aasta jaanuaris kirjutab aga Viktor Orbáni parem käsi Péter Szijjártó: "Viimasel ajal oleme koos mu sõbra Urmas Reinsaluga teinud suurepärast koostööd. Võitlesime koos illegaalse immigratsiooni vastu ja perekonnaõiguste poolt."

Eesti välispoliitika kõige hiljutisemas ajaloos on mõni küsimus, millele vastates minnakse krampi või jäävad seletused poolde vinna. Üks neist on küsimus selle kohta, kas Eesti välispoliitika EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni ajal üldse muutus, täpsemalt, kas välispoliitikas võeti senisest selgem suund Ungarile ja Poolale ning seda EL-i väärtuskonsensusest irdumise hinnaga. Välisministeeriumi ametlik vastus on, et Urmas Reinsalu toona mingeid "konkreetseid suuniseid" Ungariga suhete soojendamiseks ei andnud.

Ungari kui hõimurahvaga suheldi ja kohtuti loomulikult juba varasemast ajast, aga siis polnud Orbán Euroopa Liiduga nii üheselt tülli läinud kui Reinsalu ajal.

Üks selleaegne saadik meenutab, et tõepoolest, n-ö suursaadikute listi mingeid Ungari-poliitika muutmist sisaldavaid suuniseid ei saadetud. Küll aga jagati välisministeeriumis mitteametlikult teadmist, et Reinsalu eestvedamisel siiski faktiliselt võeti suund Ungari seisukohtade toetamiseks, seda ka juhul, kui see läks risti Eesti senise väärtuspõhise Euroopa Liidu poliitikaga. See poliitikanihe polnud mingi saladus siis ega ole seda ka praegu. Miskipärast aga meie diplomaadid ja diplomaatia mõtestajad vaikivad sellest.

Poolaga võimalikult pragmaatiliste suhete hoidmine oli Eestile Krimmi annekteerimise järgses reaalsuses paratamatu, pragmaatilist liini konservatiivse pöörde läbi teinud Poolaga aeti nii enne kui ka pärast Reinsalu välisministriaega. Ungari puhul selline hädavajadus ja ka varasem pragmatistlik foon puudus.

Õigupoolest puudus Reinsalu flirdil Ungariga üldse igasugune julgeolekupoliitiline loogika. Poola on Balti riikide jaoks maismaavärav Euroopasse, meid seob Poolaga gaasijuhtmering ja Suwalki koridor. Eestil valikuid palju pole, tuleb olla pragmaatiline. Sellest saadi ka välisministeeriumis aru.

Ungari ja seda valitseva Orbáni ning Fideszi avalikus toetamises ülejäänud Euroopa Liidu vastu puudus aga igasugune julgeolekupoliitiline loogika. Õrnutsemine Orbáni juhitud Ungariga oli tollal Isamaa avalik poliitika, aga see võis olla samavõrd ka Urmas Reinsalu seletamatu ja ennasthävitav kapriis, nii nagu abielumehe jaoks võib olla armukese pidamine. Ungari polnud toona ega ole ammugi praegu Eesti jaoks värav kuhugi mujale kui rahvusvahelisse isolatsiooni. Fideszi eest häälekalt seistes riskis Isamaa veel nii hiljuti kui 2020. aastal Eesti rahvusvahelisel areenil stigmatiseerimisega.

Urmas Reinsalu ise meenutab, et toona tõukus Isamaa koostöö Fidesziga foonilt, mille oli loonud ÜRO rändeleppe erakordselt ebaõnnestunud avalik arutelu või õigemini selle arutelu puudumine. Ungarlased seisid enda eest ja see oli sümpaatne, hõimuvendade uljus olevat lähendanud ka Reinsalut Ungari välisministriga, kes teda ülevoolavalt oma ühismeedia avaldustes kiitis.

2022. aasta kevadel sai see sõprus läbi, Ungari välisminister keeldus tulemast Tallinnas peetud konverentsile, spekuleeriti, et põhjuseks võis olla kunagise hea sõbra Reinsalu Ungari-kriitiline ühismeediapostitus. Hiljem on Reinsalu ütluste pärast ka Eesti suursaadik Ungaris vaibale kutsutud.

Ukraina sõda muutis kõik palju klaarimaks ja andis ka Isamaale tõuke suhtlus Fidesziga katkestada. Küsimus nüüdse populaarseima peaministrikandidaadi Reinsalu hiljutise Ungari-kapriisi kohta on aga seda aktuaalsem. Kaja Kallase teises valitsuses oli Reinsalu märksa fokusseeritum ja mõistlikum, sõda andis talle fookuse, ta on olnud Ukrainale hea liitlane ka opositsioonis istudes.

Aga kes ikkagi on Urmas Reinsalu? Sellele küsimusele selgema vastuse saamiseks tuleb aru saada tema paari aasta tagusest liitlassuhtest Viktor Orbáni juhitud Ungariga. Reinsalu enda sõnade kohaselt eksisteerib tema jaoks selgelt kaks erinevat maailma, üks neist lõppes enne ja teine algas pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas. "Nüüd elan selles uues maailmas," ütles ta mulle reedese telefonikõne ajal.

Reinsalu puhul on põhiküsimus siiski muus, nimelt: kuidas ta sellesse uude maailma nii hilja ärkas? Miks Urmas Reinsalu välisministrina rahvusvahelist mängu nii viletsasti luges? Ja kas võib kindel olla, et Urmas Reinsalu ka tulevikus mõnd autoritaarset isakuju kohates taas põlve nõrgaks ei lase?

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.