Oluline 21. novembril kell 20.59:

- Zelenski intervjuus The Sunile: Venemaa alustatud sõda võib kasvada kolmandaks maailmasõjaks;

- Zelenski: kui Ukraina saaks rohkem õhutõrjet, naaseks põgenikud tagasi;

- Saksamaa kaitseminister külastas Kiievit;,

- Venemaa ründas Ukrainat öösel viie raketi ja 11 ründedrooniga;

- ISW: Ukraina väed liikusid edasi Dnepri okupeeritud idakaldal;

- Vene drooniohu tõttu töötas öösel Ukrainas õhuhäire;

- Vene okupatsiooniväed on muutunud aktiivsemaks Bahmuti suunal;

- Zelenski tänas Ühendriike uue kaitseabipaketi eest;

- USA kaitseminister Austin kinnitas veel kord USA jätkuvat toetust Ukrainale.

Saksamaa lubas Ukrainale veel 1,3 miljardi euro eest sõjalist abi

Saksamaa teatas teisipäeval, et annab Ukrainale võitluseks Venemaaga veel 1,3 miljardi euro eest sõjavarustust, seal hulgas neli IRIS T-SLM õhutõrjesüsteemi ja suurtükimoona.

Abipaketi kuulutas välja kaitseminister Boris Pistorius, kes pidas Kiievis kõnelusi Ukraina ametivenna Rustem Umeroviga.

Ukrainal on IRIS-T süsteeme hädasti vaja Vene droonide ja rakettide allatulistamiseks.

Lubatud neli oleks sõja jooksul kolmas partii Saksa IRIS-T-sid. Esimese partii kolm õhutõrjesüsteemi on juba kohal ja neljas peaks jõudma sel talvel. Teise neljase partii peaks Ukraina kätte saama 2024. aastal.

Ukraina kaitseminister: vaenlasel ei lasta puhata

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov rõhutas, et kõigi Ukraina alade vabastamiseks Vene sissetungijate käest on olemas plaan ja Ukraina jätkab selle järgi liikumist.

"Meil on olemas plaan ja selle plaani järgi me liigume. Peatumist ei tule, jätkame. Me ei anna vaenlasele hetkegi puhata, läheme edasi," ütles Umerov.

Umerov ütles veel, et Ukraina väejuhtide väljavahetamise otsust ei ole langetatud, kuid tõhususe tõstmiseks tehakse kõik vajalik.

"(Väejuhtide vahetuse teemal) pean ütlema, et otsust ei ole veel tehtud. Aga me teeme kõik endast oleneva, et tõhusust tõsta. Ja kui see juhtub, siis me räägime sellest alati väga avalikult," ütles Umerov.

Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda teatas 13. novembril, viidates oma allikatele riigi sõjalis-poliitilises juhtkonnas, et kaitseministeerium kaalub kolme Ukraina relvajõudude juhi – Ukraina relvajõudude meditsiinijõudude ülema Tatjana Ostaštšenko, Tauria väerühma juhataja Oleksandr Tarnavskõi ja Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülema Serhi Najevi – asendamist kellegi teisega.

Zelenski intervjuus The Sunile: Venemaa alustatud sõda võib kasvada kolmandaks maailmasõjaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus Briti väljaandele The Sun, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib kasvada kolmandaks maailmasõjaks.

Zelenski rõhutas, et Hamasi rünnak Iisraeli vastu oli Moskva suureks sooviks. Samuti väitis president, et Venemaa aitas äärmusrühmituse terroriste koolitada.

Ukraina presidendi sõnul tekitab Vene president Vladimir Putin teadlikult üle maailma "tulekahjusid", mis võivad ühel hetkel väljuda Kremli kontrolli alt.

Zelenski lisas samas, et ta ei usu, et Hiina vajaks konflikti. President avaldas arvamuse, et kui USA ja Hiina "tõsiselt" nõuaks Venemaalt Ukrainast lahkumist, siis Venemaa seda ka teeks.

Lisaks ütles president, et Venemaal on olemas plaan tema kõrvaldamiseks ametist selle aasta lõpuni, milleks hakatakse õhutama rahutusi Ukraina ühiskonnas. Plaani nimetus olevat "Maidan-3".

Ukraina armeeüksus kuritarvitas miljon dollarit riigi raha

Ukraina kaitseministeerium teatas teisipäeval kriminaalmenetluse alustamisest sõjaväeüksuse suhtes, mis kuritarvitas üle miljoni dollari riigi raha.

Põhja-Ukrainas Tšernihivi oblastis paiknevas sõjaväeüksuses läbi viidud audit leidis tõsiseid rikkumisi 38,8 miljoni grivna ulatuses.

"Suurim rikkumine on 2022. aastal hangitud generaatorite hinna põhjendamatu suurendamine, mis põhjustas UAH-le 37,1 miljonit kahju," ütles kaitseministeerium.

"Peale selle, perioodil oktoobrist 2022 aprillini 2023, kui sõjaväel oli generaatoreid hädasti vaja, ei antud enamikku neist sõjaväele, vaid hoiti ladudes."

Ukraina võimud on viimastel kuudel püüdnud kaitseministeeriumis korruptsiooni välja rookida, mis osalt on vajalik ka veenmaks lääneliitlasi sõjalise abi saatmist jätkama.

Zelenski: kui Ukraina saaks rohkem õhutõrjet, naaseks põgenikud tagasi

Ukraina president Zelenski ütles intervjuus Briti väljaandele The Sun, et kui Ukrainal oleks piisavalt õhutõrjesüsteeme iga regionaalse keskuse ja neid ümbritsevate alade kaitsmiseks, siis peaaegu kõik riigist sõja eest põgenenud inimesed naaseks tagasi Ukrainasse.

Ta lisas, et Ukraina ei vaja midagi lisaks peale õhutõrje.

"Kui need inimesed naaseks, siis nad töötaks ja maksaks makse. Ning see küll poleks täiesti piisav, kuid täidaks suures ulatuses tühimiku meie riigieelarves, ning me ei vajaks nii suures ulatuses rahalist abi USA-lt ja Euroopa partneritelt," ütles Zelenski.

Saksamaa kaitseminister külastas Kiievit

Saksa kaitseminister Boris Pistorius külastas Kiievit teisipäeva hommikul, et väljendada Berliini toetust Ukrainale.

Saksamaa on suuruselt teine Ukraina sõjaabiga varustaja USA järel. Berliin on saatnud Ukrainale tanke, jalaväe lahingumasinaid ja õhutõrjesüsteeme. Eelmisel nädalal lubas välisminister Annalena Baerbock suurendada Saksamaa abi Ukrainale järgmisel aastal.

Venemaa ründas Ukrainat öösel viie raketi ja 11 ründedrooniga

Ukraina peastaap vahendab, et Venemaa teostas öösel õhurünnaku Ukraina pihta, kokku kasutasid Vene väed rünnakus neli S-300 õhutõrjekompleksi raketti, ühte raketti Iskander-K ja 11 Iraani päritolu ründedrooni Shahed-136.

Ukraina õhukaitse suutis alla lasta Iskander-K raketi ja kümme ründedrooni.

Rünnakus said kahjustada tsiviiltaristu objektid Selõdove linnas Donetski oblastis, eraldi tuuakse välja purustusi linna keskhaiglas. S-300 rakettide rünnaku tagajärjel sai linnas surma oma kodus kaks inimest.

ISW: Ukraina väed liikusid edasi Dnepri okupeeritud idakaldal

Mõttekoja ISW andmetel jätkasid Ukraina väed operatsioone Dnepri jõe idakaldal Hersoni oblastis ning saavutasid teatud edu.

Vene sõjablogijate teatel laiendasid Ukraina väed enda kontrolli all olevaid alasid 30 kilomeetri kaugusel Hersoni linnast ja kahe kilomeetri kaugusel Dnepri jõest asuva Krõnkõ küla lääneosas. Küla lähistel jätkuvad lahingud.

Samuti väidavad Vene sõjablogijad, et Ukraina väed ründasid Poima ja Pištšanivka külade suunas. Poima asub 12 kilomeetrit ida poole Hersoni linnast ja nelja kilomeetri kaugusel Dnepri jõest, Pištšanivka asub 13 kilomeetrit ida poole Hersoni linnast ja kolme kilomeetri kaugusel Dnepri jõest.

Vene drooniohu tõttu töötas öösel Ukrainas õhuhäire

Öösel töötas Ukrainas õhuhäire, mille põhjuseks olid okupeeritud Krimmi suunast põhja poole liikunud Vene Shahed-136 droonid.

Õhuhäire töötas enamikes Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ukraina oblastites, kuid hiljem hakkas õhuhäire tööle ka mitmes Lääne-Ukraina oblastis.

Hmelnõtskõi oblastis töötas lisaks õhuhäirele ka Ukraina õhukaitse, oli kuulda plahvatusi.

Vene okupatsiooniväed on muutunud aktiivsemaks Bahmuti suunal

Vene okupatsiooniväed on suurendanud oma vägesid ja muutunud aktiivsemaks Bahmuti suunal, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

"Vaenlane on suuna rünnanud juba kaks nädalat," ütles Ukraina relvajõudude pressiteenistuse juht Volodõmõr Fito.

"Venelased üritavad kaotatud maad tagasi saada. Vaenlane kogus vastavad reservid ja asus ründetegevusele," lisas pressiesindaja.

Ametniku sõnul jääb olukord Bahmuti suunal ilmselt lähiajal aktiivseks.

"Vaenlane on juba umbes kaks nädalat lülitunud kaitsetegevuselt ründele ja üritab tagasi võita varem kaotatud positsioone," selgitas eeskõneleja.

Zelenski tänas Ühendriike uue kaitseabipaketi eest

President Volodõmõr Zelenski tänas oma igaõhtuses videosõnumis USA uue kaitseabipaketi eest Ukrainale, vahendasid uudisteagentuurid UNIAN ja AFP.

Zelenski rääkis ühtlasi USA kaitseministri Lloyd Austini ja USA relvajõudude ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher G. Cavoli visiidist Ukrainasse.

Presidendi sõnul toimus produktiivne vestlus, mis on oluline uue Ramsteini formaadis kohtumise eelõhtul.

"Loomulikult arutasime olukorda lahinguväljal ja väljavaateid, et kuidas saame tugevdada nii oma kaitset ja ka liikumist. Ja uuest Ühendriikide kaitsepaketist Ukrainale. Olen tänulik. Eelkõige on tulemas rohkem suurtükiväemürske, mida praegu vaja on," märkis Zelenski.

Presidendi sõnul arutati kohtumisel ka Ukraina tegevust Mustal merel ja ekspordikoridori kaitsmist.

"Laevasõiduvabadus on kogu maailma jaoks põhiväärtus ja Ukraina on siin Mustal merel tõestanud, et oleme võimelised agressorit oma vetest välja tõrjuma, mida nad nii tahtsid surnud tsooniks muuta," rääkis riigipea.

"Tänan kõiki partnereid, kes aitavad meil tagada rahvusvahelise õiguse taastamist meie maal ja merel ning olen eriti tänulik Ühendriikidele jätkuva juhirolli eest sellel toetamisel. Normaalne elu maailmas sõltub suuresti sellest, kas Ameerika on selle kaitsmisel tugev. Ja maailm näeb seda tugevust Ukraina abistamises," jätkas president.

USA kaitseminister Austin kinnitas veel kord USA jätkuvat toetust Ukrainale

Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin ütles esmaspäeva õhtul Ukraina pealinna Kiievi tänavatel salvestatud videos, et USA jätkab Ukraina kindlat toetamist ka edaspidi, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Austin avaldas kõnealuse video sotsiaalmeedias.

Videos räägib USA kaitseminister, et pidas Ukraina liidritega aktiivseid arutelusid ja edastas olulise sõnumi, et USA seisab Ukrainaga ja Washingtoni toetus on pikaajaline.

"See võitlus on vaba maailma jaoks oluline ja USA seisab alati demokraatia kõrval, kuna ukrainlased seisavad Venemaa agressiooni ees tugevana. Oleme koondanud liitlased ja partnerid, et seista Venemaa vastu ja teha edusamme helgema tuleviku suunas. Meie otsusekindlus on tugevam, kui kunagi varem," ütles Austin muu hulgas.

Austin kinnitas juba varem päeval kohtumisel president Volodõmõr Zelenskiga, et Washingtoni toetus on pikaajaline.

"Härra president, sõnum, mille ma teile täna toon, on see, et Ühendriigid on teiega ja me jääme teiega pikaks ajaks," sõnas Austin Zelenskile, kes nimetas USA kaitseministri visiiti väga oluliseks signaaliks.

USA on pärast Venemaa sissetungi andnud Ukrainale julgeolekuabi üle 40 miljardi dollari ja lubanud toetada Kiievit nii kaua kui vaja.

Austin teatas Kiievis korraldatud pressikonverentsil ühtlasi uuest 100 miljoni dollari suurusest abipaketist.

"Eesmärgiks on pakkuda täiendavat õhutõrje ja suurtükiväe lahingumoona ning mitmeid tankitõrjerelvi," ütles kaitseminister.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 610 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 319 820 (võrdlus eelmise päevaga +610);

- tankid 5439 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 10 174 (+6);

- suurtükisüsteemid 7752 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 899 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 588 (+0);

- lennukid 323 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5771 (+7);

- tiibraketid 1564 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 134 (+7);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1098 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.