Nelja riigi pakutud plaanide järgi peaks G7 looma kolm töögruppi, mis uuriks konfiskeerimise juriidilisi tagamaid, tegeliku konfiskeerimise viisi ja riske ning konfiskeeritud varade Ukrainale võimalikul parimal viisil üleandmist.

Kuigi ametlikku otsust varade konfiskeerimise kasuks pole veel langetatud, usub Washington, et varajane plaanide ettevalmistamine võimaldab positiivse otsuse puhul neid kiiresti ellu viima hakata.

G7 riigijuhtide järgmine kohtumine toimub veebruari lõpus ning ühenduse eesmärgiks on kokku leppida kindlates Ukraina aitamise sammudes 24. veebruariks ehk Vene täiemahulise sissetungi teiseks aastapäevaks.

Financial Times teatel vestlevad Vene varade konfiskeerimise teemal G7 rahandusministrid ja -ministeeriumid.

Siiski suhtuvad seni ettevaatusega varade konfiskeerimisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Euroopa Liit. Mitmed Euroopa ministrid on rõhutanud arutelude salajasuse säilitamise vajadust ning juriidiliste üksikasjade põhjaliku kaalumise olulisust.

Euroopa riigid nagu Itaalia, mis võtab tuleval aastal üle G7 eesistujariigi rolli Jaapanilt, on mures Venemaa võimalike vastumeetmete üle. Rooma kardab oma Venemaal tegutsevate ettevõtete tuleviku pärast ning Moskva on juba teatanud, et varade konfiskeerimise puhul oleks kaalumisel diplomaatiliste suhete katkestamine USA-ga.

Varade konfiskeerimiseks on mitu varianti: varade täies mahus konfiskeerimine, varadelt teenitud intresside konfiskeerimine ning varade kasutamine tagatisena Ukrainale laenu andmisel.

Kuigi USA pole veel avalikult Vene varade konfiskeerimist nõudnud, saatsid Washingtoni ametnikud oma G7 kolleegidele dokumendi, milles väidetakse, et varade konfiskeerimine oleks täiesti õigustatud ja juriidiliselt korrektne vastus Vene agressioonisõjale.

EL, kus hoitakse lõviosa külmutatud Vene varadelt, on seni arutanud ainult varadelt teenitud intresside konfiskeerimist. Kokku on sel aastal teenitud ainuüksi Belgia arvelduskojas Euroclear külmutatud Vene varadelt kolm miljardit eurot intressitulusid.

Siiski rõhutavad EL, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, et konfiskeerimise puhul ei vabane raha kohe, sellest ei piisa Ukraina sõjast kantud kahjude korvamiseks ning varade konfiskeerimist ei tohi vaadelda asendusena muudele Ukraina abipakettidele.

Samas põhjustas konfiskeerimise üle arutelude hoogustumist just USA Kongressi ja EL-i võimetus võtta detsembris vastu Ukraina abipaketid vastavalt USA vabariiklaste ja Ungari peaministri Viktor Orbani vastuseisu tõttu.

Samuti annaks Vene varade konfiskeerimine signaali Kremlile, et Lääne huvi Ukraina aitamise üle ei kao niipea.

G7 riigid on varem suutnud ületada omavahelised erimeelsused Vene küsimuses nii esialgse ulatusliku sanktsioonide paketi heaks kiitmisel kui Vene naftale hinnalae kehtestamisel.