Ettepanek tuli arutusele eelmisel nädalal Miamis toimunud kohtumisel, kus osalesid Donald Trumpi rahuläbirääkijad ning Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Euroopa Liidu ja NATO ametnikud, ütlesid neli asjaga kursis olevat inimest Financial Timesile.

USA pakkus välja mitu võimalikku viisi varade vabastamiseks, sealhulgas nende ülekandmise uude eriotstarbelisse finantsstruktuuri, mis oleks Washingtoni järelevalve all, ütlesid allikad.

USA ametnik ütles, et Venemaa külmutatud varade kasutamist arutati tervikliku rahuleppe osana. Mehhanismid, mille alusel varad vabastataks, ja see, milleks raha kulutataks, on endiselt arutamisel.

USA ametniku sõnul on esitatud palju ideid selle kohta, kuidas Moskva külmutatud varasid saaks pärast sõja lõppu kasutada. Rahuläbirääkimistel osalevad Ukraina ametnikud ütlesid, et seda küsimust on USA poolega arutatud ka varasematel kohtumistel.

FT teatel lükkasid Euroopa esindajad USA erisaadiku Steve Witkoffi ja Trumpi väimehe Jared Kushneri esitatud plaani tagasi. Ettepanek on aga tekitanud ärevust Euroopa pealinnades ja Kiievis ning tõstatanud küsimusi USA kavatsuste ja selle kohta, miks Washington suhtub Venemaa võimalikku survestamisse selle Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks nii erinevalt oma Euroopa liitlastest.

Lääneriigid külmutasid 2022. aastal vastuseks Vene vägede täiemahulisele sissetungile Ukrainasse ligikaudu 260 miljardi euro väärtuses Venemaa riiklikke varasid. Suurem osa neist asub Euroopa Liidus.

Ukraina on saanud G7 riikidelt 45 miljardi euro suuruse laenu, mille tagasimaksmist rahastatakse EL-is külmutatud Venemaa varadelt teenitava intressiga. Paljud Euroopa pealinnad on aga varade põhiosa kasutamise vastu, viidates õiguslikele probleemidele.

EL-i juhid lubasid eelmise aasta lõpus kasutada neid varasid Ukraina ülesehitamise rahastamiseks juhul, kui Venemaa ei maksa sõjakahjude hüvitamiseks reparatsioone. Varade vabastamise otsus vajaks aga kõigi 27 liikmesriigi üksmeelset heakskiitu, mida peetakse ebatõenäoliseks.

Sarnane ettepanek külmutatud varade kohta sisaldus juba aasta tagasi Trumpi administratsiooni 28-punktilises rahuplaanis, mis ei leidnud piisavalt toetust, märkis FT.

Kiiev ja mõned Euroopa riigid on nõudnud külmutatud varade kasutamist Ukraina abistamiseks. USA ametniku sõnul on Washington palunud Kiievil esitada ettepanek selle kohta, kuidas kulutataks raha mis tahes allikast saadavate vahendite arvelt. Samuti on Ukrainal palutud teha koostööd Maailmapangaga, et viia ellu korruptsioonivastaseid reforme ja tagada vastutuse võtmine.

Venemaa riiklik meedia vahendas kolmapäeval Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu, et Moskva teeb kõik endast oleneva, et saavutada tema sõnul "varastatud varade" tagastamine.

"See hõlmab õiguslikku tööd, kohtumenetlusi ja kohtulikke süüdistusi," ütles Peskov.

Miami kohtumisel osalenud Euroopa ametnikud olid ettepaneku vastu, sest nad ei soovi loobuda varade üle kontrolli omamisest ega tagastada neist midagi Moskvale, lisasid allikad FT-le.

"Neile (ameeriklastele - toim.) öeldi, et seda lihtsalt ei juhtu," ütles üks asjaga kursis olev inimene.