X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Harri Tiido: ungarlastest Ukrainas

Foto: ERR/ Ken Mürk

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Ungari ja ungarlased. Õelad keeled sosistavad, et Viktor Orbán lootvat Venemaa võidu korral teenete eest Taga-Karpaatia taas oma riigi osaks saada, märgib Tiido.

Möödunud aasta lõpul toimunud Euroopa Liidu Ülemkogul oli Ukraina teema taas vastuolude allikaks. Laias laastus olid vastakuti 26 riiki ja Ungari. Ungari peaminister Viktor Orbán tegi justkui ühe järeleandmise, võimaldades kiita heaks Ukrainaga liitumiskõneluste alustamine.

Arvestades, et Orbán esindab paljuski ilmselt Kremli huve, siis oli see strateegilises plaanis väike järeleandmine. On ju Moskva eesmärk vältida Ukraina liikumist ülejäänud Euroopa suunas. Kuigi edasises protsessis on Ungaril veel võimalusi seda torpedeerida eri arvestuste järgi 70 kuni 75 hääletusel või otsustamisel. Eks selle järeleandmise hind oli ehk otsus vabastada Budapesti jaoks kümme miljardit külmutatud Brüsseli eurot.

Moskva jaoks taktikalises küsimuses, Ukrainale raha eraldamise osas Orbán järele ei andnud. Moskva jaoks ongi tähtis, et abi läänest ei jõuaks Kiievini ja too oleks kasvõi majanduslikel põhjustel sunnitud alla andma. Siis langeb ka Euroopa Liidu teema ju ära. See rahaküsimus kuulutati küll lahendatavaks vajadusel ka ilma Ungarita, aga see selleks.

Veel mõni aeg tagasi põhjendas Orbán jonnimist sellega, et Ukrainas diskimineeritavat ungarlaste vähemust, kuid Ukraina parlament võttis vastu ja president kinnitas uue vähemuste õiguste seaduse, millega Euroopa Nõukogu ja konkreetsemalt Veneetsia Komisjoni ettekirjutused täideti.

Kui varem võis ungarikeelne haridus olla kuni viienda klassini, siis nüüd võib ungari keeles õppida kuni keskkooli lõpuni. Erandiks on ainult ained, nagu ukraina keel ja kirjandus ning ajalugu, mis jääb ukrainakeelseks. Erandiks jäid ka venekeelsed koolid, millele vähemuskeelte õigused ei laiene. Muidu tähendasid seadusemuudatused sedagi, et tuleb muuta veel tervet rida vähemuste õigusi puudutavaid seadusakte.

Selle peale muutis Orbán retoorikat ja kuulutas, et Ukrainale ei saa mingit raha anda, kuna tegemist olevat maailma kõige korrumpeerunuma riigiga. Ehk vähemuste kiusamine oli kuhugi kadunud, kuna alus selleks kadus. Retoorika muutus kinnitas, et tegemist oli pelga ettekäändega. Ukraina on küll tõesti Transparency Internationali 2022. aasta seisu järgi 116. kohal 180 seas, kuid trend on ülespoole. Muide, Ungari ise on 77. kohal, Euroopa Liidu maade rea lõpus ja trendiga allapoole.

Hea küll, ega ungarlased Ukrainast kuhugi ei kao. Kui arvude keeles rääkida, siis aastal 1910 oli ungarlasi 183 000 ehk 30 protsenti praegu Ukrainasse kuuluva Taga-Karpaatia elanikest. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 151 000 ehk umbes 12 protsenti elanikkonnast. 2017. aastal näitas uuring, et neid oli sinna jäänud 131 000. Praegu, kui arvestada sõda ja liikumisvõimalusi, olevat neid jäänud umbes 80 000, kuigi väidetavalt võib neid ka rohkem olla.

Arvesse tuleb võtta tõika, et juba aastaid on Ungari sealsetele rahvuskaaslastele lahkelt oma kodakondsust jaganud, kuigi topeltkodakondsust Ukraina seadused ette ei näe. Igal juhul oli ja on suurel osal Ukraina ungarlastest võimalus Ungari passiga Euroopa Liidus vabalt ringi liikuda.

Ajalukku vaadates näeme, et see piirkond oli kuni 1918. aastani Ungari osa. Seejärel, Austria-Ungari impeeriumi lagunedes, liideti Taga-Karpaatia vastselt loodud Tšehhoslovakkiaga. Otsus kinnitati 1920. aastal Trianoni lepinguga.

Teise ilmasõja alguses hõivas Hitleriga liitunud Ungari need alad taas. Sõja lõpus saabusid vallutajatena nõukaliidu üksused, mis otsustasid piirkonda mitte jätta Ungarile, aga mitte anda tagasi ka Tšehhoslovakkiale. Taga-Karpaatia jäeti endale ja liideti seejärel osaks Ukraina NSV-st, tolle iseseisvumisel sai aga Taga-Karpaatia osaks iseseisvast Ukrainast.

Kohapeal käinud ajakirjanikud on avaldanud vastuolulisi arvamusi kohalike meeleoludest. Kõik sõltub ilmselt sellest, kellega satutakse rääkima.

Ühed ungarlased ütlevad, et sõda ei ole nende asi, nemad toetavad pigem Ungari seisukohta, et tuleb rahu sõlmida.

Teised väidavad, et nende jaoks ei ole Orbán mingi autoriteet, nemad on selles kandis elanud juba tuhatkond aastat ja on praegu Ukraina kodanikud. Venemaa on nende jaoks aga vaenlane. Lisaks tahavad nad, et Ungari peaminister ei võtaks nende huvide eest seismist enesele, kuna nad ei vaja sellist kaitset. Ja tegelikult on sajad etnilised ungarlased rindel olnud või on seal praegu Ukraina eest võitlemas.

Ungaril olla mõnede vaatlejate arvates teatavad impeeriumi fantoomvalud. Meenutagem, et Viktor Orbán on kaamerate ees olnud nii T-särgi kui salliga, millel endise Suur-Ungari kujutis. Õelad keeled sosistavad, et Orbán lootvat Venemaa võidu korral teenete eest Taga-Karpaatia taas oma riigi osaks saada. Hiljuti ühe Ungari diplomaadiga vesteldes vandus too, et neil ei olevat selle ala vastu mingit huvi, ungarlasi on vaid kümme protsenti ja milleks ülejäänud seltskonda Ungari osaks võtta… Kuid diplomaat ongi selleks, et oma valitsuse huve kaitsta.

Iseenesest on see kant olnud ja on üsna kirju elanikkonnaga. Lisaks ungarlastele elavad seal ka rumeenlased, russiinid ja ajalooliselt on seal olnud veel sakslased, juudid ja ehk veel mõnede rahvuste esindajad. Oma rahvuskaaslastele tähelepanu pööramisel torkab silma vaid Ungari.

Ühe ajakirjandusliku uurimuse põhjal olla Ungari aastail 2011 kuni 2020 eraldanud Taga-Karpaatiale 115 miljonit eurot, mis on poolteist korda suurem kui piirkonna aasta eelarve. Kuid eriti Venemaa täieulatusliku agressiooni alguse järel on suur osa ungarlastest selles piirkonnas eemaldunud Orbáni nägemusest sõja kohta. Mulluse küsitluse kohaselt olnud 2/3 vastanuist Taga-Karpaatias arvamusel, et Ungari peaks toetama Ukrainat Venemaa-vastases sõjas relvadega.

Nii et Orbánil on sealkandis veel tublisti selgitustööd teha, kui ta just ei piirdu täielikult Vene sõjalise edu peale lootmisega.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: