Seda, kui palju on ühe- ja kahesendiseid münte praegu üle Eesti laiali, ei tea keegi, kuid Eesti Panga hinnangul on neid kümneid kui mitte sadu miljoneid. Statistiliselt peaks ühe- ja kahesendiseid münte olema igal inimesel umbes 5000, aga poes kasutavad neid väga vähesed.

"Ei kasuta, ei kasuta üldse sularaha eriti," ütles Endel.

"Ma arvan, et mõni kasutab ikkagi, et las ta olla," ütles Anneli.

"Ma ei näe põhjust, miks nad võiks alles jääda, ma tegelikult väga ei tea inimesi, kes neid kasutaks," sõnas Triinu.

Niisiis kaovad enamus müntidest taskupõhja või visatakse need sootuks minema.

Igal aastal annab Eesti Pank välja enam kui 40 tonni pisikesi münte, kuid tagasi jõuab neist vaid umbes kolm protsenti.

"Plaan on muuta ümardamise reegleid. Sularahas makstes lõpphinnast ümardatakse hind kümne või viie sendi peale, kaardiga makstes midagi ei muutu. Ehk hinnad ei tõuse, sente jääb tarbimises vähemaks, hoiame keskkonda, hoiame raha kokku," selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Kellel soov sente edaspidi kasutada, siis vastu võetakse neid ikka, kuid vahetusrahana tagasi ei anta.

"Kui siis, ütleme, ühe, kahe, kuue ja seitsme sendiga lõppev hind ümardatakse allapoole, siis jällegi kolm, neli, kaheksa ja üheksa ülespoole. Nii et seal peaks toimuma niisugune mõistlik ja statistiline tasakaalustamine," selgitas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Müntide sootuks käibelt eemaldamist on korduvalt arutatud ka Euroopa Komisjonis, kuid seni tulutult. Samasugune ümardamisreegel nagu plaanib Eesti on kasutuses Soomes, Belgias, Itaalias, Slovakkias, Hollandis ja Iirimaal. Muudatust plaanib ka Leedu.