Inimesed saavad ühe- ja kahesendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe, sest mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. Ühe- ja kahesendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.

Et vähendada vajadust ühe- ja kahesendiste kasutamiseks, saatis rahandusministeerium koostöös Eesti Pangaga huvirühmadele konsulteerimiseks välja ideekavandi hakata poekassades ostukorvi hinda ümardama lähima viie sendini. Nii oleks võimalik hoida ära müntide tootmisest tulenevat raiskamist, mis ringlusest kõrvale jäänud müntidega kaasneb.

Kava kohaselt saab ka edaspidi Eestis maksta ühe- ja kahesendistega, kuid poodides neid enam vahetusrahana tagasi ei saaks. Ümardamine rakenduks vaid kassas sularahaga maksmisel ostukorvi lõpphinnale. Sularahas tasutava ostu hind väheneb või kasvab selle tulemusel kuni kaks senti. Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardata, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas sularahaga makstes.

Näiteks, kui kohukese hind on poes 28 senti ja korvis ongi see üks kohuke, siis ostukorvi lõpphind kassas ümardataks sularahaga makstes 30 sendini. Kui osta sama kohukest kaks tükki, maksaksid need kokku 56 senti ja ostuhind sularahaga makstes ümardataks 55 sendini.

Eesti Panga hinnangul oleks ümardamisreegli kehtestamisel hindadele minimaalne mõju. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.

Hindade ümardamise rakendamine tooks kaasa ühekordse kulu kaupmeestele, kes peaksid ümber seadistama kassasüsteemid ja majandustarkvara.

Väikeste müntide ringluse probleem on sarnane kogu euroalal, kuid ühist kokkulepet hindade ümardamiseks pole tehtud. Samas on kuus riiki juba ümardamist rakendanud: Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu.

Rahandusministeerium kaasab kavatsuse väljatöötamisse tarbijate ja ettevõtluse esindajad jm huvigrupid. Arvamusi ja ettepanekuid oodatakse kuu aja jooksul Pensionäride Ühenduste Liidult, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Pangalt, Eesti Pangaliidult jt.