Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve sõnul soovib Eesti Pank muuta hinna ümardamise reegleid, mille tõttu poleks enam ühe- ja kahesendiseid vaja.

"Siin on nüüd ka kaks võimalust. Esimene oleks see, et Euroopa Komisjon tsentraalselt võtaks kasutusele hindade ümardamise reegli viie sendise täpsusega. Aga kõik riigid kahjuks ei ole veel hetkel sellega veel nõus. Ehkki mitu riiki on iseseisvalt ümardamise reegleid oma riigis rakendanud: Soome, Holland, Belgia, Iirimaa, Itaalia ja nüüd viimasena Slovakkia," rääkis Roosve.

Roosve loodab, et muudatus viiakse Eestis ellu aasta või pooleteise jooksul.

Pank laseb igal aastal ringlusesse suure koguse ühe- ja kahesendiseid. Need moodustavad iga aasta pea 60 protsenti kõikidest müntidest kokku.

"See ühe- ja kahesendine nii-öelda hajub ringlusest, temaga tehakse üks tehing tavaliselt ära. Siis jaekaubanduses antakse vahetusrahana kliendile see tagasi ja klient enam uuesti ei taha selle pisikese sendiga maksta ehk nad väljuvad sularaharinglusest," sõnas Roosve.

Sellest hetkest, kui Eesti liitus euroga, on Eesti Pank lasknud ringlusesse 612 tonni ühe- ja kahesendiseid. Igal aastal lastakse ühesendiseid ringlusesse 6,7 miljonit tükki ja kahesendiseid kuus miljonit tükki.

Punased mündid on kahjulikumad loodusele kui näiteks kaheeurosed.

"Seda münti taaskasutada on väga keeruline. Ta südamik on terasest ja peal on õhuke vasekiht, teda pole võimalik niimoodi taaskasutusse võtta nagu suuremaid münte, kui nad on kulunud. Suuremad mündid saab üles sulatada ja uuesti vermida. Ühe- ja kahesendistega pole see võimalik. Tuleb teras ja vask eraldada ja see on metallurgilise protsessina üsna keeruline ja kallis ehk ta on kallim kui ühesendise väärtus," lausus Roosve.

Kaupluse toodete hindu ühe- ja kahesendiste kadumine ei mõjuta, kuna kaardimaksetele hindade ümardamise nõue ei kehtiks.

"See ümardamine on nii üles- kui ka allapoole, sõltuvalt sellest, kuidas otsus vastu võetakse, kui need ära kaotatakse. Ükskord maksab inimene mõni sent rohkem, teinekord mõni sent vähem, et keskmiselt kokku, ma arvan, ei tule sealt suurt kaotust ühelegi tarbijale," rääkis Coop Eesti keskühistu juhataja Rainer Rohtla.

"Mure nende ühe- ja kahesendistega on just see, et kui tavaliselt raha ringleb, siis need ühe- ja kahesendised kipuvad olema selline ühekordne makse, tagasimakse vahend," lisas ta.

Ka inimesed Tallinna tänavatelt, kellega ERR rääkis, ühe- ja kahesendiseid igatsema ei jääks.

"Ega sellest minu jaoks midagi ei juhtu, kui need ära kaoksid. Ma arvan, et see teeks võib-olla isegi natuke lihtsamaks," ütles 49-aastane Marit.

21-aastane Martin nõustub. "Kuna neid on üldiselt maru palju ja nad on kõik pisikesed ja nad kaovad ära igale poole, siis miks ka mitte," ütles Martin.

20-aastane teenindaja Romili on samuti hindade ümardamise poolt.

"Mina kui teenindajana ütleksin, et ühe- ja kahesendistega on suhteliselt raske. Meil kassas kogu aeg pigem tekib neid juurde, kui see, et need ära läheksid. Lahti saamine neist on väga tüütu," sõnas Romili.

"Neid ei ole vist, jah, nüüd enam tarvis, need on ikka juba ajast ja arust," ütles poe külastaja Irmgard.