X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Roosve: ühe- ja kahesendised on majanduslikult ebaotstarbekad

Sendid
Sendid Autor/allikas: PM/Scanpix

Kuigi ühe- ja kahesendiseid Eesti inimesed eriti ei kasuta, siis päriselt käibelt neid kõrvaldada ei saa, sest mitmetes Euroopa riikides on need aktiivselt ringluses.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ütles ERR-i raadiouudistele, et majanduslikus mõttes puudub nii väikese nimiväärtusega käibemündil praktiline väärtus.

Roosve sõnul ühe- ja kahesendised mündid ringluses ei funktsioneeri. Nad täidavad ainult ühte rolli ehk nad on kasutusel üks kord.

"Kui inimene saab need kassast tagasi, siis pärast seda mündi elutsükkel lakkab. Jääb kätte, akumuleerub. Olen enam-vähem kindel, et iga eesti elanik leiaks üsna kergelt oma kodust sada ühe- või kahesendist münti," rääkis ta.

Juba paar aastat tagasi kerkis küsimus, miks neid väikese nimiväärtusega münte üldse käibes hoida. Roosve selgitas, et euroalal ongi palju riike, kes hea meelega kaotaks ühe- ja kahesendised ära.

"Aga rahasüsteem on alati konsensuslik. Midagi pole teha, me oleme erinevate traditsioonidega, käitumismudelitega, kultuuritaustaga riigid. Paljudes riikides on neil müntidel funktsioon olemas.

2017. aastal täiendas Eesti Pank käibemüntide varusid ning vermis juurde ühe-, kahe-, viie- ja 20-sendiseid käibemünte.

Eesti Pank laskis vermida üheksa miljonit ühesendist, neli miljonit kahesendist, ligi viis miljonit viiesendist ja veidi üle kolme miljoni 20-sendist. Vermitud müntide koguväärtus on napilt üle miljoni euro.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: