Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ütles ERR-i raadiouudistele, et väikesed mündid jäävad inimestel tihti lihtsalt vedelema ja neid on vaja juurde vermida. Ühe- ja kahesendiseid münte tuleb juurde tellida iga paari kolme aasta tagant.

"Need on nüüd pärast euro tulekut praktiliselt ainukesed mündid, mida me täiendavalt oleme juurde tellinud," lausus Roosve ja lisas, et väikeste müntide puhul on mündihajuvus väga suur. "Inimese jaoks on selle väärtus nii väike, me üldreeglina sellele tähelepanu ei pööra ja kuhugi nad niimoodi jäävad," märkis Roosve.

Seekord lasti vermida 14 miljonit ühesendist ja 17 miljonit 2-sendist koguväärtuses ligi pool miljonit eurot. Keskpangale see Roosve sõnul otseselt kallis ei ole, aga keskkonnavaenulik on väikeste sentide vermimine küll.

"Eesti vermib neid münte alla nimiväärtuse," kinnitas Roosve.

"Kui me vaatame selle mündi niisugust tehnilist poolt, see on terasmünt, mis on vasekihiga kaetud, mõlemad, ühe- ja kahesendine, siis tema valmistamine kindlasti ei ole üldse mitte keskkonnasõbralik tegevus ja teema on tegelikult Euroopa Liidus ka üleval," rääkis Roosve.

Euroopa Komisjonis on väikestest sentidest loobumise teemat arutatud, aga Rait Roosve sõnul on riikidel väga vastakad seisukohad, sest nii mõnedki valitsused saavad müntide vermimisest tulu. Roosve loodab, et riikidele antakse endale võimalus ise otsustada.

Euroopa Liidus on kaks riiki, Soome ja Holland, kus küll ühe- ja kahesendised kehtivad, aga on loobutud nende emiteerimisest. "Mõlemad riigid töötavad edukalt, inflatsioon kõrgem ei ole. Aga praegu tundub küll, et niisugust euroalaülest regulatsiooni ühe- ja kahesendiste kohta ei tule tule, kuna arvamused on seinast seina," ütles Roosve.

Küll on positiivne see, et arutatakse võimaluse üle käituda analoogselt Soome ja Hollandiga, lisas Roosve.