Ühe- ja kahesendised võivad saada ajalooks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Sentidest punnis tengelpung pole ammu enam jõukuse näitaja. Kuna ühe- ja kahesendistest on saanud pigem nuhtlus kui väärt maksevahend, siis on Euroopas taas kõne all plaan nende vermimine ära lõpetada.

Veel 14 nädalat võib igaüks Euroopa Komisjonile kirjutada, kas ühe- ja kahesendistest tuleks loobuda. Saksa kassapidaja arvates on see igati väärt mõte, aga Prantsusmaa külakeses elav britt palub sendid alles jätta, sest hindade ümardamine viie või kümneni lööks valusasti Prantsuse maarahva rahakoti pihta.

Saaremaal Astes poes sisseoste teinud Sirjel pole midagi ühe- ja kahesendiste kadumise vastu, sest nendega on omajagu tüli.

"Nad ei ole vanainimesele ei eriti head käsitleda, kaovad ära, kukuvad maha ja väärtust neil enam ei ole," arvas Sirje. Aste poodniku Aili Tamme sõnul liigub ühe- ja kahesendiseid juba praegu vähe ning müüjad on hädas vahetusraha andmisel, sest enamus hindu lõpeb üheksaga.

"Kõik ütlevad, et on need koju kaussi pannud. Meil on päris probleem nendega. Ei ole raha tagasi anda, lapsed tulevad ka suurte rahadega," rääkis Aili Tamm.

Paljud ostjad aga ei taha poodniku sõnul punaseid sente enam vastu võttagi.

Eesti Pank laseb aastas ringlusse 21 miljonit münti, millest enam kui pooled on ühe- ja kahesendised. Panka tagasi need sendid reeglina ei jõua ja kaovad kuhugi ära.

"See on päris suur probleem. Kas ta nüüd just nuhtlus on, seda ei julge öelda, aga 50 protsenti meie poolt emiteeritud müntidest on ühe- ja kahesendised. Selline vahekord on absoluutselt ebaloogiline," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Mitmed Euroopa riigid on juba neist loobunud, sest tüli on neist rohkem kui tulu. Ka Läti ja Sloveenia olid üsna lähedal sellele otsusele, kuid hinnatõusu pelgavate pensionäride survel loobusid.

Hinnatõus on esimene mõte, mis inimestel hindade ümardamisest kuuldes pähe tuleb, kuid Roosve sõnul on olemas ka teine lahendus.

"Võtame näiteks tüki normaalset seepi, mitte lõhnastatud, sageli on selle hind 99 senti. Selline hind võibki jääda, aga kui me ostame lisaks seebile ka piima, leiba, sai on kahjulik, saia ei maksa osta, aga näiteks lahjat kohupiima ja lähme kassasse, siis mõte on selles, et ümardatakse see ostusumma viie sendi täpsusega," selgitas Roosve. Nii võib ostuhind mõnikord isegi vähenda.

Mitmes Euroopa riigis on seda teed mindud ja näiteks Iirimaal saab ostja kassas valida, kas ostusumma ümardatakse viie või ühe sendi täpsusega. Ühe- ja kahesendiste kasutamine kahanes pärast seda muudatust nii palju, et nüüd vermitakse neid vaid numismaatikute jaoks. "Lähenemise elegants on selles, et suuri põhjalikke regulatsioonide muutusi ei olegi vaja, see on omamoodi ühiskondlik kokkulepe," ütles Roosve.

Tallinna Torupilli Selveri juhataja Maire Suitsu jääb seda ideed kuuldes hetkeks mõttesse, et mis siis sel juhul kassades toimuma hakkab. "Hinnad võiksid kohe olla korrektsed, et ei tekiks probleeme. Eesti inimene loeb väga raha ja mõnikord on see ühesendine ikka väärtus omaette," arvas ta.

Kuigi seaduse järgi peab pood vastu võtma kuni 50 münti, siis viimati osteti Torupilli Selverist lotopilet vaid kahesendistes makstes. Pea neljaeurose arve tasumiseks tuli kassapidajal üksjagu münte kokku lugeda.

Euroopa Komisjon ootab arvamusi aasta lõpuni ja otsus ühe- ja kahesendiste kadumise kohta tehakse 2021 aastal. "Ma olen enam-vähem kindel, et kui Euroopa Komisjoni tasemel tsentraalselt seda muutust ei toimu, siis ma arvan, et Eesti läheb seda teed, et me leiame võimaluse, kuidas neid ostuhindu hakata kassades ümardama," ütles Roosve. "Peab olema optimist, äkki kahe-kolme aastaga me saame sellest nuhtlusprobleemist lahti," lisas ta.

Roosve sõnul räägib sentide kadumise poolt ka nende suur ökoloogiline jalajälg. "Sendid on projekteeritud 1990. aastatel, see on terassisuga münt, mis on kaetud vasega ja need ei ole taaskasutatavad," selgitas ta. Kui 10-, 20- ja 50-sendiseid saab üles sulatada ja uuesti vermida, siis terase ja vase eraldamine on oluliselt kallim mündi enda väärtusest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: