Nadeždini sõnul pole ta valimiskomisjoni otsusega nõus ning ta kavatseb selle edasi kaevata Venemaa Ülemkohtusse-

Kokku kogus Nadeždin enda väitel üle 200 000 allkirja oma kandidatuuri üles seadmiseks. Parlamendiväliste erakondade kandidaadid vajavad Venemaa seaduste järgi vähemalt 100 000 valija allkirja enda kandidatuuri üles seadmiseks.

Valimiskomisjoni sõnul võttis see vastu 104 734 allkirja Nadeždini toetuseks ning pärast 60 000 allkirja kontrollimist tunnistas see kehtetuks 9147 allkirja. Kuna kehtetute allkirjade osakaal on kõrgem kui viis protsenti, jättis komisjon Nadeždini registreerimata.

Ametlikel andmetel andis Nadeždini poolt allkirja 11 surnud inimest ja 858 allkirja tunnistati kehtetuks siseministeeriumile päringu tehes. Veel 1767 allkirja tunnistati kehtetuks, sest allkirju kogunud inimest polnud allkirjade kogujate nimekirjas, 995 allkirja tunnistati kehtetuks, sest allkirjade koguja andmed erinesid nimekirjas olevatest. Veel 123 allkirja puhul kahtlustati, et allkirjade kogujaks oli ametlikes dokumentides olevast teine isik.

Nadeždin oli ainus kandidaat, kes avalikult esines sõja vastu ja lubas sõlmida rahulepingu Ukrainaga. Tema kasuks allkirjade kogumist toetasid Venemaa opositsiooni esindajad, kirjutab Venemaa opositsiooniline väljaanne Meduza. Väljaande sõnul ei luba Kreml registreerida valimistele ühtegi sõjavastast kandidaati.

Samas on Nadeždini sõjavastasust seatud ka kahtluse alla. Läänes on tekkinud küsimusi, mida kalduvad jagama ka läände põgenenud Venemaa opositsioonitegelased, kas Nadeždin pole järjekordne Kremli kontrollitava opositsiooni käpikkandidaat. Selle poolt näikse kõnelevat ka asjaolu, et varem on Nadeždin demonstreerinud oma head läbisaamist Putiniga ning ajanud ka üsna Putini-meelset juttu.

Samuti nimetab Nadeždin Venemaa sõda Ukraina vastu "sõjaliseks erioperatsiooniks" ning ta on vastu Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina alade tagastamisele Ukrainale.

Meduza väidab siiski, et ehkki alguses oligi Nadeždin kontrollitava pseudoopositsiooni esindaja, on ta praeguseks tõepoolest Putini vastaseks muutunud. Seda väidet kinnitada ega ka ümber lükata pole praegu saadaoleva info põhjal võimalik.

Venemaa presidendivalimised toimuvad märtsi keskpaigas. Venemaa Keskvalimiskomisjon on juba kinnitanud riigiduumas esindatud režiimile lojaalsete erakondade kandidaatide kommunisti Nikolai Haritonovi, liberaaldemokraadi Leonid Slutski ja "Uute Inimeste" Vladislav Davankovi valimistele lubamise. Venemaa president Vladimir Putin osaleb samuti valimistel.

Senistel Venemaa valimistel on aktiivselt kasutatud tulemuste võltsimist. Ainult Kremlile lojaalsete kandidaatide osalemine ning Vene riikliku propaganda mõju ja repressioonide karmistamine ei jäta analüütikute arvates ruumi kahtluseks, et valimised võidab ka seekord Putin, kelle võimuloleku periood Venemaa eesotsas ületab sel juhul isegi Stalini oma.