"Eesti ei saa legitimeerida diplomaatilisi suhteid agressorriigiga ning oleme otsustanud mitte osaleda Putini inauguratsiooni tseremoonial," teatas Tsahkna pressiesindaja vahendusel.  

"Ajal, mil Putin peab agressioonisõda Euroopas, tappes ja küüditades süütuid inimesi ning korraldab hübriidrünnakuid Euroopa Liidu ja NATO liikmetele, on tema võimu põlistavatel tseremooniatel osalemine meie jaoks mõeldamatu," rõhutas Eesti välisminister. 

"Oleme valjuhäälselt ja igapäevaselt oma tegevustes mõistnud hukka Putini terroristliku režiimi ja ei kavatse olla osa Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) tagaotsitava inimese režiimi auks korraldatud pidustustest," lisas Tsahkna.

"Märtsis Venemaal toimunud valimistalgud ei olnud demokraatlikud, avatud ja ausad, mistõttu teisipäeval toimuv inauguratsioon on samuti vaid Putini näitemäng ning Eesti esindajad seal kindlasti ei osale," ütles välisminister.

Tsahkna andis mõista, et suhtles laupäeva sel teemal ka oma Läti ja Leedu kolleegiga ning on kontaktis ka teiste riikide välisministritega.

Niinimetatud presidendivalimised, mida lääneriigid ei tunnistanud demokraatlikeks ega õiglasteks, toimusid Venemaal 15.-17. märtsini ning võimude teatel sai Putin seal 88 protsenti häältest, mis nõukogude-järgse perioodi kõige suurem toetus Vene riigipeale valimistel.

Moskvas teisipäeval, 7. mail,  toimuva inauguratsioonitseremoonia järel alustab Putin oma viiendat ametiaega, mis peaks kestma kuus aastat.

Eesti ja Venemaa tõid oma suursaadiku teise riigi pealinnast ära 2023. aasta 7. veebruaril ning on vastastikku järsult vähendanud saatkondade personali.

Kui Putin 2018. aastal ametisse vannutati, ei esindanud inauguratsioonitseremoonial Eestit mitte suursaadik, aga saatkonna asejuht.

Eelmine kord, kui Putin 2012. aastal ametisse vannutati, esindas Eestit tseremoonial tollane suursaadik Moskvas Simmu Tiik.