"Visiidist teadlikkus oli meil olemas ja ma saan aru, et hästi palju spekulatsioone saab sellest, keegi suudab isegi võib-olla filmi teha. Aga Eesti jaoks, Balti riikide jaoks, ohutase ei ole muutunud," rääkis Michal valitsuse pressikonverentsil.

"Venemaast lähtuvat ohtu ja võimalikke provokatsioone NATO vastu tuleb võtta tõsiselt ja seda liitlased ka teevad. Peame olema valvsad, kuid Eesti ohuhinnang ei ole muutunud," kinnitas ka Tsahkna pressiteate vahendusel.

Väljaande The Wall Street Journal ja Politico kirjutasid neljapäeval informeeritud allikatele viidates, et CIA direktor John Ratcliffe käis Moskvas, et hoiatada Venemaad NATO ründamise eest ning konkreetselt eskalatsiooni eest Balti riikide suunal. Vaatlejad on juhtinud tähelepanu, et tegemist oli haruldase visiidiga, kuna eelmine teadaolev CIA direktori visiit Venemaale toimus 2021. aasta novembris, kui agentuuri toonane juht William Burns hoiatas Vene režiimi juhti Vladimir Putinit Ukrainat ründamast, kuid see ei hoidnud ära Venemaa täiemahulist sissetungi, mis algas järgmise aasta 24. veebruaril.

"Venemaa Ukraina-vastase agressiooni vältel on Ameerika Ühendriikide ametiisikud regulaarselt Venemaa esindajatega kohtunud, seega ei tasu omistada CIA direktori visiidile murrangulist kaalu. Eesti on kõigi oma liitlastega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega, tihedas ühenduses, vahetame omavahel informatsiooni ja pingutame selle nimel, et Venemaa mõistaks NATO ühtsust ja kindlameelsust oma territooriumi kaitsmisel," rõhutas välisminister Tsahkna oma kommentaaris. "Eesti ja kogu NATO huvides on, et Venemaa ei teeks NATO kollektiivkaitse osas valearvestust. Mida selgemalt annavad liitlased Moskvale mõista, et NATO kollektiivkaitse püsib raudkindel, seda parem."

Ka peaminister Michal ütles, et erinevate riikide teenistused suhtlevad kindlasti omavahel. "Aga meie suhted partneriteenistustega, muuhulgas näiteks Ameerikas on väga head ja seda infot kindlasti partnerteenistused vahetavad, aga kindlasti mitte läbi avalikkuse."

Michali sõnul on Venemaa hinnang endiselt adekvaatne ja Moskvas saadakse õigesti aru, et NATO ja Euroopa riikide ründamisel jääksid nad kindlasti alla. "Nii et Eesti ohutase, Balti riikide ohutase ei ole muutunud," kordas ta.

Küll aga tuleb valvas olla Venemaa hübriidtegevuste suhtes, mis on Michali sõnul jätkuvalt ja püsivalt suur probleem ja oht.

"Seetõttu kindlasti tuleb kõigil Euroopa riikidel, sest need intsidendid ei toimu kuidagi tingimata Balti riikides, vaid kõigil Euroopa riikidel hoida siseturvalisuses valvsust ja olla ka valmis oma kaitsevõimet pidevalt tugevdama, sest kuni Venemaa ei muuda oma eesmärke, on ta püsiv ja akuutne oht kõigile NATO ja Euroopa Liidu riikidele. Aga Eesti ja Baltimaade ohuhinnang ei ole kuidagi praegusel hetkel muutunud, sellega võib arvestada," kordas peaminister.