Suurem osa lääneriike boikoteerib Putini inauguratsiooni

USA, Ühendkuningriik, Kanada ja 20 Euroopa Liidu riiki ei saada uudisteagentuuri Reuters andmeil oma esindajat Venemaa liidri Vladimir Putini presidendiks vannutamise tseremooniale, mis toimub teisipäeval Moskvas.
Putini ametisseastumisele saadavad oma esindajad seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Prantsusmaa, kes on esindatud suursaadikute tasemel. Anonüümseks jääda soovinud Euroopa diplomaat ütles agentuurile, et 20 EL-i liikmesriiki boikoteerivad Kremli valitseja inauguratsiooni.
Prantsusmaa anonüümsust palunud diplomaat ütles Reutersile, et "Prantsusmaad esindab tema suursaadik Venemaal." Teadaolevalt plaanivad tseremoonial osaleda ka Ungari ja Slovakkia esindajad.
"Ei, meil ei ole tema inauguratsioonil esindajat," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller. "Kindlasti ei pidanud me neid valimisi vabadeks ja õiglasteks, kuid ta on Venemaa president ja jätkab selles ametis," lisas Miller.
Ka Ühendkuningriik ja Kanada teatasid, et nad ei saada kedagi tseremooniale. Samuti ütles Saksa välisministeeriumi esindaja, et Saksamaa ei osale.
Ka Balti riigid, millel Moskvas enam saadikuid pole, on inauguratsioonil osalemise kategooriliselt välistanud, vahendas Reuters.
"Leiame, et Venemaa ja eriti selle kuritegeliku juhi isoleerimist tuleb jätkata," ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis. "Leedu jaoks ei ole Putini inauguratsioonil osalemine vastuvõetav. Meie prioriteediks jääb Ukraina ja selle rahva toetamine, kes võitleb Venemaa agressiooni vastu."
"Eesti ei saa legitimeerida diplomaatilisi suhteid agressorriigiga ning oleme otsustanud mitte osaleda Putini inauguratsiooni tseremoonial," teatas välisminister Margus Tsahkna pühapäeval.
Kremli kõrge ametniku sõnul on Putini inauguratsioonile kutsutud kõigi Moskvas asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste juhid, vahendas uudisteagentuur Interfax.
EL-i pressiesindaja ütles, et enamiku bloki liikmesriikide seisukoha kohaselt bloki suursaadik Venemaal tseremoonial ei osale.
Niinimetatud presidendivalimised, mida lääneriigid ei tunnistanud demokraatlikeks ega õiglasteks, toimusid Venemaal 15.-17. märtsini ning võimude teatel sai Putin seal 88 protsenti häältest, mis nõukogude-järgse perioodi kõige suurem toetus Vene riigipeale valimistel.
Moskvas teisipäeval toimuva inauguratsioonitseremoonia järel alustab Putin oma viiendat ametiaega, mis peaks kestma kuus aastat.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Ukrainska Pravda