65aastase Putini ametiaeg kestab 2024. aastani. "Pean oma kohuseks ja elueesmärgiks teha Venemaa, selle oleviku ja tuleviku heaks kõik, mis võimalik," ütles Putin, käsi Venemaa põhiseadusel.

Tseremoonial osalesid lisaks täitev-, kohtu- ja seadusandliku võimu esindajatele, usujuhtidele, ühiskondlike organisatsioonide esindajatele ja diplomaatidele esmakordselt ka Putini valimiskampaania osalised - kokku ligi 5000 inimest.

Putini ametissevannutamise tseremoonial esindas Eestit mitte suursaadik, aga saatkonna asejuht.

"Vladimir Putini inauguratsioonil esindab Eestit saatkonna asejuht Piret Reintamm Benno," ütles välisministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

Eelmine kord, kui Putin 2012. aastal ametisse vannutati, esindas Eestit tseremoonial tollane suursaadik Moskvas Simmu Tiik.

Putin võitis märtsis peetud presidendivalimised 76 protsendiga juba esimese voorus, mis oli tema võimsaim valimistulemus. Algav kuueaastane ametiaeg peaks olema Putini viimane, sest põhiseadus keelab presidendil kolmandaks järjestikuseks ametiajaks toolile jääda.

Putin on olnud võimul 18 aastat: ta oli Venemaa president aastail 2000-2008 ning sai uuesti ametisse 2012. aastal. Vahepeal oli ta Venemaa peaminister.

Putini uue ametiaja algust on saatnud protestid, mille käigus on 19 linnas vahistatud üle tuhande protestija. 

Putin lubas ametivannet andes majandusreforme

Putin lubas majandusprogrammi, mis tõstaks elatustaset kogu riigis.

Putin ütles tseremoonial, et Venemaa majandusolukorra parandamine pärast langust, mille osaliseks põhjuseks on rahvusvahelised sanktsioonid, on tema järgmise kuueaastase ametiaja peaeesmärk.

"Nüüd peame kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, lahendamaks pakilisi arenguülesandeid, saavutamaks majanduslikke ja tehnilisi läbimurdeid, et tõsta konkurentsivõimet neis valdkondades, mis otsustavad tuleviku," ütles Putin kõnes. "Uus elukvaliteet, heaolu, turvalisus ja inimeste tervis - see on praegu kõige tähtsam."

Putin lubas pöörata Venemaa julgeolekule pidevat tähelepanu

Venemaa kaitsevõime ja julgeolek on kindlalt tagatud, kuid valitsus jätkab neile teemadele tähelepanu pööramist, ütles Putin ametisse astudes.

"Riigi julgeolek ja kaitsevõime on kindlalt tagatud," selgitas ta. "Osutame ka edaspidi neile küsimustele vajalikku pidevat tähelepanu."

Putin allkirjastas määruse Venemaa strateegilistest ülesannetest

Putin allkirjastas esmaspäeval määruse Venemaa rahvuslikest eesmärkidest ja strateegilistest ülesannetest ajavahemikuks 2024. aastani, teatas Kremli pressiteenistus.

Määruses on loetletud valitsusele 2024. aastaks seatud eesmärgid, et muu hulgas saavutada läbimurre Venemaa teaduslik-tehnoloogilises ja sotsiaalmajanduslikus arengus, tagada riigi rahvaarvu suurenemine, kodanike elatustaseme tõstmine ja tingimuste loomine "iga inimese eneseteostuseks ja talendi avanemiseks".

Pärast oma valimist presidendiks 2012. aastal loetles Putin peamised eesmärgid riigi arenguks nõndanimetatud maikuistes määrustes.

Pea kohe pärast oma ametissevannutamist 2012. aasta 7. mail allkirjastas Putin 13 määrust.

Kuigi kõike ei õnnestunud saavutada, oli "seatud strateegiline vektor" õige, ütles Putin esmaspäeval.

Politoloogid ei ennusta Venemaa välispoliitilise kursi muutumist

Vene politoloogid ei oota president Vladimir Putini neljandast ametiajast riigi välispoliitilise kursi muutumist, ehkki peavad lepitusžeste võimalikuks.

Venemaa suhteid läänega on pingestanud Putini sammud Krimmi annekteerimisel, Ukraina-vastase sõja vallandamisel Donbassis ning president Bashar al-Assadi toetuseks Süüria sõtta sekkumisel.

Viimaste kuudel on pingeid veelgi süvendanud süüdistused endise spiooni mürgitamises Suurbritannias ning sekkumises USA valimistesse.

"Putini jaoks on igasugune järeleandmine nõrkuse märk, seepärast ei maksa välispoliitika muutumist oodata," ütles mõttekoja Political Expert Group juht Konstantin Kalatšov.

Sõltumatu poliitikaanalüütik Dmitri Oreškin seevastu märkis, et president võib olla sunnitud järgmisel ametiajal muutma oma suhtumist rahvusvahelisse kogukonda.

"Venemaa ei ole olnud nii isoleeritud alates Nõukogude Liidu sõjast Afganistanis aastatel 1979-89," ütles Oreškin. "Nüüd ei ole Putini ülesanne tuua Venemaale uusi maid, vaid sundida maailma arvestama Venemaa huve ja aktsepteerima seniseid vallutusi."

Teated, et Kremlisse võib valitsusremondi käigus naasta välismaal kõrgelt hinnatud endine liberaalne rahandusminister Aleksei Kudrin, viitavad, et Putin võib otsida vähem vastaseisulisi suhteid.

Põhiseadus ei luba Putinil pärast neljanda ametiaja lõppu 2024. aastal uuesti kandideerida, kuid riigipea on oma järeltulija küsimuses seni vaikinud.

Oreškin ütles, et Putin jääb ametisse kogu mandaadi ajaks, kuid Kalatšov pakkus, et ta võib lahkuda Kremlist varem.

"Ta jääb võimule, kuid mitte tingimata presidendina," prognoosis Kalatšov. "Oma nime ajalukku kirjutamiseks peab ta valima lahkumiseks õige hetke. Veel kuus ametiaastat ei vii kuhugi. Ta lahkub viisil, mis tuleb kõigile üllatusena."

Analüütikute sõnul on Putini kujutamine hakanud tasapisi muutuma.

"Putin on hakanud eemalduma võitleja ja imetegija imagost ning valinud kogenud ja kaalutletud mehe ning noore meeskonna juhi rolli," ütles Moskva poliitikakonsultant Jevgeni Mintšenko. "Ta on nüüd tark valitseja, kes ei asu ise probleeme lahendama, vaid seab strateegilise kursi ja valib selle elluviimiseks võimekad noored."

"Putin on euroopaliku kultuuri esindaja. Asiaatlikud liialdused on talle ebameeldivad. Loomult on Putin võrdlemisi reserveeritud. Talle kui elukutselisele spioonile on grotesksed truudusavaldused pigem kahtlased kui meeldivad," lisas Mintšenko.

Peaaegu pooled venelased: Putin tegi Venemaast jälle suurriigi

Levada keskuse küsitluse andmetel arvavad pea pooled venemaalased, et Vene presidendil Vladimir Putinil on oma võimuaastate jooksul õnnestunud taastada Venemaa kui suurriigi maine, samas leiab 45 protsenti küsitletustest, et riigipeal ei ole õnnestunud tagada sissetulekute õiglast jaotamist.

Interfaxi kätte jõudnud küsitlustulemuste kohaselt vastas küsimusele "Kuidas teile tundub, mida on Vladimir Putin oma võimuaastate jooksul saavutanud?" 47 protsenti Venemaa kui "lugupeetud suurriigi" seisundi taastamist, 38 protsenti pidas presidendi teeneks Põhja-Kaukaasia olukorra rahustamist, 27 protsendi arvates õnnestus Putinil peatada riigi lagunemine.

24 protsenti küsitletutest arvab, et Putinil õnnestus tagada palga-, pensioni- abirahade ja stipendiumikasv.

45 protsenti küsitletutest arvab, et ei õnnestunud tagada "sissetulekute õiglast jagamist lihtsate inimeste huvides", 39 protsenti arvas aga, et Putinil ei õnnestunud "tagastada lihtsatele inimestele vahendeid, mis neilt reformide ajal ära võeti".

32 protsenti küsitletutest arvab, et riigipeal ei ole õnnestunud tagada palga-, pensioni- abirahade ja stipendiumikasvu. 27 protsenti küsitletustest leidis, et ei õnnestunud ületada majanduskriisi ja peatada tootmise langust.

Küsitlus toimus 20.-24. aprillini 2018 Venemaa 52 piirkonna 136 asulas 1600 inimese seas.