Kõrgharidusstandardi määruse muutmisega pani valitsus paika õpiväljundid ehk asjad, mida kõrgkooli lõpetajad peaksid teadma ja oskama. Määruse muutmisel lähtuti tööturu vajadustest.

"Sisuliselt pööratakse nüüd enam siis tähelepanu üldoskustele, näiteks arvestamine erinevate kultuurikeskkondadega ja oskus suhtlusstiili valida, oskus töötada iseseisvalt, meeskonnas näiteks," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika osakonna nõunik Janne Pukk.

"Siis tooksin välja ka digi- ja tehnoloogiliste oskuste rõhutamise, digiturvalisus. Siis markeeritud on ka roheoskused, kestlikkus, tegutsemine viisidel, mis toetavad keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlikkust."

Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk peab vajalikuks, et ülikoolide õppekavad oleksid vastavuses ühiskonna vajadustega. Määruse vastu võtmist näeb Valk pigem korrastavana kui revolutsioonilisena.

"Ega kõrgharidusstandard ise elu ei muuda, ta muudab elu ikkagi läbi selle, et õppekavasid tehakse ringi ja õppekava kui dokumendi ringi tegemine ka veel elu ei muuda. Elu muudab ikkagi see, kui see muudetud dokument jõuab ellu, et kuidas õpetatakse, mida hinnatakse. Et kas need asjad, mis seal kõrgharidusstandardis nüüd kirjas on, kuivõrd nüüd need tegelikku õpetusse-hindamisse jõuavad," selgitas Valk.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik märkis, et kõrgharidusstandardi muudatused on positiivsed.

"Tugengitena me näeme kindlasti seda, et aina enam on olulised üldpädevused ja üldoskused, mis igal erialal kaasas käivad ja seda näitavad ka OSKA tööjõuraportid ja teised sellised statistilised näitajad. Et see, kui just esmast kõrgharidust läheb tudeng omandama ja õppima, et siis seal on see üldoskuste juures väga-väga oluline."

Kõrgkoolid peavad oma õppekavad uuendama hiljemalt 2027. aasta sügiseks.