Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 3. juunist 5. juulini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus ületas Norstati reitingutes esmakordselt 30 protsendi piiri ning teisel kohal oleva Reformierakonna toetus on langenud madalaimale tasemele alates 2019. aasta algusest. Rekordiliselt kõrge on seega ka Isamaa edu Reformierakonna ees, mis on praegu 14,5 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus, 16 protsenti, on Reformierakonnaga praktiliselt samal tasemel.

Esikolmikule järgnevad EKRE (13,1 protsenti), Keskerakond (12 protsenti), Parempoolsed (5,9 protsenti) ning Eesti 200 (3,1 protsenti). Nii EKRE kui ka Eesti 200 toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 35,4 ning opositsioonierakondi 55,9 protsenti vastajatest.

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 30 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 65 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 23 protsenti vastajatest kiidab heaks ja 68 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (30,8 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,7 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Parempoolsete puhul +/-0,87 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.