Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 31 protsenti, Reformierakonda 16,6 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on alates mai lõpust tõusnud 3,9 protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, samas on viimaste tulemuste põhjal tõus peatumas, nendib Norstat kolmapäevases teates. Teisel kohal oleva Reformierakonna langus on praegu peatunud ning vahe Isamaaga on 14,5 protsendipunkti. Reformierakonnaga praktiliselt võrdsel tasemel olevate sotside toetus on viimase viie nädalaga tõusnud 2,3 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (12,7 protsenti), EKRE (11,8 protsenti), Parempoolsed (5,1 protsenti) ning Eesti 200 (3,2 protsenti). Keskerakond on viimastel nädalatel oma positsiooni mõnevõrra parandanud ning möödus reitingutabelis languses olevast EKRE-st. EKRE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,3 protsenti ning opositsioonierakondi 55,5 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. juunist 12. juulini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (31 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,73 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Parempoolsete puhul +/-0,82 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.