Oluline laupäeval, 24. augustil kell 22.45:

- Leedu annab Ukrainale lühimaa õhutõrjesüsteeme ja tuhandeid droone;

- Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi;

- Ukraina andis löögi laskemoonalaole Voronežis;

- Ukraina: Vene rünnakus Kostjantõnivkale hukkus viis inimest;

- Saksamaa ja USA hoiatavad Vene rünnakute eest linnakeskustele;

- Biden rääkis Zelenskiga, teatas USA uuest relvaabist Ukrainale;

- Von der Leyen: Ukraina võidab sõja ja saab EL-i liikmeks;

- Venemaa Rostovi oblast keelas ajutiselt avalikud väliüritused;

- Ukraina sai loa toota 155 mm kaliibriga Norra suurtükimürske;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit;

- Zelenski iseseisvuspäeval: sõda on naasnud oma koju Venemaale.

Leedu annab Ukrainale lühimaa õhutõrjesüsteeme ja tuhandeid droone

Leedu peaminister Ingrida Šimonytė ütles laupäeval Kiievis pressikonverentsil, et tema valitsuse uus sõjalise abi pakett Ukrainale sisaldab õhutõrjesüsteeme ja muud varustust, mis peaks septembri alguses Ukrainasse jõudma.

Šimonytė sõnul kuuluvad paketti lühimaa õhutõrjesüsteemid, raketid, droonitõrjevahendid ja muu varustus, samuti relvad ja laskemoon.

Šimonytė lisas, et Leedu on eraldanud 35 miljonit eurot selleks, et Ukrainale radareid ja demineerimise varustust osta.

"Me loodame, et sügise lõpuks saame Ukrainale tarnida ka üle 5000 Leedus toodetud drooni," sõnas Šimonytė.

Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi

Venemaa ja Ukraina teatasid laupäeval, et vahetasid teineteisega kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.

"Veel 115 meie kaitsjat saabusid täna koju," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.

"Läbirääkimisprotsessi tulemusel naasis koju 115 Vene ajateenijat, kes võeti vangi Kurski oblastis, mis on Kiievi režiimi kontrolli all," märkis omakorda Venemaa kaitseministeerium.

Veidi varem päeval teatasid Araabia Ühendemiraadid, et vahendasid sõjavangide vahetuse kokkulepet Ukraina ja Venemaa vahel.

"AÜE vahendas edukalt uut kinnivõetute vahetust Vene Föderatsiooni ja Ukraina Vabariigi vahel, mille tulemusel vabanes 230 kinnivõetut," teatas AÜE välisministeerium avalduses.

Scholz taaskinnitas Zelenskile Saksamaa vankumatut solidaarsust

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kinnitas laupäeval taas Berliini jätkuvat ja vankumatut solidaarsust Ukrainaga, seda vaatamata eelarve vähendamisele sõjalise abi andmiseks Kiievile järgmisel aastal, teatas tema büroo.

Telefonikõnes Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile väljendas Scholz "jätkuvat ja vankumatut solidaarsust Ukrainaga Venemaa kestva agressiooni palge ees", avalikustas büroo katke nende omavahelisest kõnest.

Ukraina andis löögi laskemoonalaole Voronežis

Ukraina ründas ööl vastu laupäeva droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.

"Ukraina Kaitseluure (DIU) sõjaväelased ründasid 24. augustil edukalt Venemaa Voroneži oblastis Ostrogozki lähistel asuvat laskemoona väliladu," märkis Ukraina sõjaväeluure.

Voroneži kuberner Aleksandr Gusev teatas, et droonirünnak põhjustas tulekahju ja ja plahvatusohtlike objektide plahvatused.

Gusev väitis, et Vene õhutõrjeüksused hävitasid Voroneži kohal mitu drooni ning laskemoonalao tulekahju põhjustasid alla kukkunud droonide tükid.

Gusevi sõnul kuulutati droonirünnaku põhjustatud tulekahju tõttu välja eriolukord.

"Voroneži oblasti Ostrogožski rajooni kolmes asustatud punktis kuulutati seoses lõhkeseadeldiste plahvatamise ja tulekahjuga välja eriolukord," kirjutas Gusev Telegrami kanalis.

"Plahvatustes ja tulekahjus sai viga kaks inimest, kellest üks viidi raskes seisundis haiglasse," sõnas ta. 200 inimest evakueeriti.

Sotsiaalmeediasse postitatud videotelt väidetavast rünnaku kohast paistab suur tulekahju.

Ukraina: Vene rünnakus Kostjantõnivkale hukkus viis inimest

Viis inimest sai surma ja veel viis haavata laupäeval Ukraina idaosas asuvas Kostjantõnivka linnas, mida tabas Vene okupatsiooniväe õhurünnak, ütles Ukraina peaprokurör.

"Vaenlase selle rünnaku tulemusena sai viis elanikku – kolm meest ja kaks naist – surmavaid vigastusi," ütles ta avalduses.

Saksamaa ja USA hoiatavad Vene rünnakute eest linnakeskustele

Saksamaa ja USA hoiatasid Ukraina iseseisvuspäeva eel Venemaa suurenenud ohu eest.

"Ukraina iseseisvuspäeva paiku 24. augustil 2024 võivad linnakeskustele, eriti pealinnale Kiievile, sageneda raketi- ja õhurünnakud," teatas Saksa välisministeerium.

USA hoiatas 24. augustil suurenenud riski eest nii öiste kui ka päevaste Venemaa drooni- ja raketirünnakute tõttu ning manitses elanikke jälgima kohalikku meediat, tuvastama õhurünnakute varjendeid ja häire korral viivitamatult varjuma.

Ukraina tähistab iseseisvuspäeva 24. augustil, päeval, mil riigi iseseisvusdeklaratsioon anti välja 1991. aastal.

On teada, et Venemaa on riiklike pühade ajal intensiivistanud drooni- ja raketirünnakuid Ukraina vastu. Ukraina 2023.–2024. aasta uusaasta tähistamist iseloomustasid mitmed ulatuslikud rünnakud Kiievi ja teiste linnade vastu.

Biden rääkis Zelenskiga, teatas USA uuest relvaabist Ukrainale

USA president Joe Biden rääkis reedel oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga ja teatas uuest sõjalisest abist Kiievile, mis Pentagoni teatel ulatub 125 miljoni dollarini.

Biden ja Zelenski pidasid telefonivestluse päev enne Ukraina iseseisvuspäeva ning samal päeval, mil Washington teatas ulatuslikest sanktsioonidest sadade isikute ja firmade vastu, kes on seotud Venemaa sõjaga Ukrainas.

"Ma olen uhke, et me teatame täna uuest sõjalise abi paketist Ukrainale," ütles Biden avalduses.

"Pakett sisaldab õhutõrjerakette kaitsmaks Ukraina elulise tähtsusega taristut, droonivastaseid seadmeid ja soomusmasinate vastaseid rakette kaitseks Venemaa areneva taktika eest lahinguväljal, laskemoona rindesõduritele ja mobiilseid raketisüsteeme, mis neid kaitsevad," ütles ta.

"Venemaa ei võida selles konfliktis. Iseseisev ukraina rahvas võidab ning USA, meie liitlased ja meie partnerid, jätkavad nende toetamist tee igal sammul," lisas Biden.

USA kaitseministeerium teatas hiljem, et uue abipaketi väärtus on 125 miljonit dollarit ning see koosneb Ameerika varudest võetud relvastusest, mis annab Kiievile "täiendavad võimekused katmaks kõige hädavajalikumaid vajadusi".

Ukraina president avaldas USA-le tunnustust uue sõjalise abi eest.

"Ma tervitan uut USA sõjalise abi paketti ning rõhutan, et Ukraina soovib kiiresti juba teada antud pakettide relvade, eriti täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimist, et kaitsta usaldusväärselt  meie linnu, kogukondi ja kriitilist taristut," kirjutas ta suhtlusplatvormil X.

USA on olnud Ukraina võtmetähtsusega toetaja 2022. aasta veebruaris alanud sõjas ning on eraldanud juba rohkem kui 55 miljardi dollari ulatuses relvi, laskemoona ja muud julgeolekuabi.

Von der Leyen: Ukraina võidab sõja ja saab EL-i liikmeks

Ukraina võidab Venemaa vallandatud sõja ja saab ka Euroopa Liidu liikmeks, rõhutas reedel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Von der Leyen ütles seda sotsiaalmeedia postituses päev enne Ukraina iseseisvuspäeva.

"Täna õhtul, Ukraina iseseisvuspäeva eel, särab meie hoone Ukraina lipuvärvides. Austame meie Ukraina sõprade katkematut vaimu ja julgust. Ukraina võidab selles sõjas ja võtab sisse oma koha meie Euroopa peres. Au Ukrainale!" kirjutas ta.

Venemaa Rostovi oblast keelas ajutiselt avalikud väliüritused

Venemaa Rostovi oblast keelas kuni uue korralduseni kõik avalikud väliüritused.

"Rostovi oblastis kehtestati ajutine keeld avalikele väliüriustele," teatas reedel kuberner Vassili Golubev.

"Siseruumidesse kavandatud üritused on lubatud, kuid tuleb rakendada kõiki julgeolekumeetmeid," lisas ta avalduses.

Piirangud kehtivad kuni uue erikorralduseni, rõhutas Golubev.

Ukraina sai loa toota 155 mm kaliibriga Norra suurtükimürske

Norra-Soome firma Nammo (Nordic Ammunition Company) sõlmis kokkuleppe, mis hõlbustab Ukraina kaitseettevõttel panna alus 155 millimeetrise kaliibriga suurtükimürskude litsentseeritud tootmiseks Ukrainas, teatati reedel Norra valitsuse veebiküljel.

"Ukrainal on suur vajadus suurtükimürskude järele, et seista vastu Venemaa invasioonisõjale. Valitsus on võtnud mitmeid meetmeid suurendamaks suurtükilaskemoona tootmist Norras. Samal ajal me näeme, et tähtis on tugevdada ukrainlaste võimet toota kaasaegset suurtükilaskemoona Ukrainas," ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.

Teates öeldakse, et Norra valitsus avas tee kaitsetehnoloogia üleandmiseks Ukrainale ning Norra eraldab vahendid, et see aset leiaks.

"Norra annab praegu oma panuse, andes laskemoona oma isiklikest varudest ja otse tööstusest. Nüüd tahab Nammo jagada oma retsepti Ukrainaga. See tähendab, et Ukraina jõud võivad saada laskemoona kiiremini," ütles omakorda Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 606 490 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 8542 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 16 620 (+21);

- suurtükisüsteemid 17 349 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1169 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 935 (+3);

- lennukid 367 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 064 (+39);

- tiibraketid 2444 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 383 (+54);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2911 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski iseseisvuspäeval: sõda on naasnud oma koju Venemaale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval iseseisvuspäeva videopöördumises, et Venemaa soovis Ukrainat hävitada, kuid sõda on naasnud oma koju. 

Zelenskõi ütles Kurski pealetungi lähtekohas salvestatud pöördumises, et Ukraina üllatab Venemaad veelgi ning lubas, et Venemaa saab tunda, mida tähendab tasumine. 

"Venemaa soovis üht: meid hävitada. Selle asemel tähistame täna Ukraina iseseisvuse 33. aastapäeva. Ja see, mille vaenlane meie maale tõi, on nüüd naasnud oma koju," ütles Zelenski.