Eestis tegutseva Ukraina Kultuurikeskuse juht Bogdan Ljutjuk ütles Ukraina iseseisvuspäeval "Ukraina stuudios", et sõda on inimesi kurnanud, kuid praegu on ukrainlased tänulikud selle eest, et nende riik üldse eksisteerib.

"Nad tänavad iga päev Ukraina relvajõude. Kõigil sünnipäevadel ütlevad, et tänan jumalat ja relvajõude, et ma saan seda sünnipäeva pidada, et ma olen elus üldse. Tänulikkus. Kindlasti on selline ühendus Ukrainas ja väga patriootlik tunne. Aga ka kurnatus muidugi," rääkis viimati maikuu lõpus Ukrainas käinud Ljutjuk.

"Inimesed on väga vaprad ja ja jätkavad võitlust vabaduse eest," lisas ta.

Euroopa Liidu välisteenistuse nõunik ja endine suursaadik Ukrainas Matti Maasikas märkis, et sõjas olevas riigis sõltub inimeste meeleolu väga palju olukorrast lahinguväljal. Selles osas on Ukraina vägede viimase aja sissetung Venemaale Kurski oblastisse ja sealne edu aidanud inimeste meeleolu tõsta.

Maasikas lisas, et inimeste usaldus ja rahulolu oma riigiga on täiemahulise sõja puhkedes järsult kasvanud.

"Kui täiemahuline sõda algas 2022. aastal, siis ukrainlaste, Ukraina ühiskonna konsolideerumine oli metsik. Ukrainlaste eneseteadlikkus ja – võib-olla jällegi kaugemalt vaadates paradoksaalsel kombel – ukrainlaste rahulolu oma riigiga ja ka oma tingimustega, mis seal riigis on, viskas järsult üles. Sest tuli see tunne, et rahvus teeb ühte asja. Sellega käis kaasas ka usalduse kasv riigijuhtide vastu ja riigi institutsioonide vastu. See on muidugi vaikselt allapoole tulnud, aga on ikka veel kõvasti kõrgemal kui enne täiemahulise sõja algust. See annab ka tulevikus pärast sõda, pärast võitu Ukraina riigi, Ukraina ühiskonna ülesehitamisele jube hea aluse," rääkis Maasikas.

Nii Maasikas kui ka Ljutjuk kinnitasid, et sõda on ukraina rahvuse tugevamaks liitnud.

"Siin on väga märkimisväärsed muutused toimunud, kui vaadata avaliku arvamuse küsitlusi. Esiteks on visanud üles ukraina keele kasutamine. Kui ma aprilli alguses 2022 läksin Kiievisse tagasi, siis kümned inimesed vahetasid minuga rääkides keelt – kellega ma enne olin rääkinud vene keeles, hakkasid nüüd rääkima ainult ukraina keeles. Ja need on väga erinevad inimesed, oma tänava juuksurist kuni tipp-poliitikuteni," selgitas Maasikas.

"Teine tohutult suur muutus on see, et veel kuni kaks või kaks ja pool aastat tagasi oli suurtes väärtusküsimustes ja eriti välispoliitilise orientatsiooni küsimustes ikkagi Ukrainas selge jagunemine Põhja- ja Lääne-Ukraina ühelt poolt ja Lõuna ja Ida-Ukraina teiselt poolt, kus toetus lääne integratsioonile oli alati väiksem ja toetus konservatiivsetele väärtustele suurem ja toetus ukraina keelele ja ukrainlusele oli väiksem. See läks esimese lasuga veebruaris 2022. Need vahed, need piirkondlikud vahed praegu on veamarginaali piires. Nii et ukraina rahvus on tõesti konsolideeruv," rääkis Maasikas.

Maasikas: sõda jätab jälje põlvkondadeks, kuid ukrainlased mõistavad, et peavad võitlust jätkama

Matti Maasikas märkis saates, et juba eelmise aasta suvel ehk poolteist aastat pärast täiemahulise sõja algust tundis 74 protsenti ukrainlastest isiklikult kedagi, kes on sõjaväljal langenud. Maasikas tõdes, et see lööb inimestesse haavad, mis jäävad põlvkonnaks, võib-olla isegi kaheks.

"Loomulikult on Ukrainas praegu näiteks noori, kes lõpetavad ülikooli sel suvel ja kes ei ole kordagi loengus käinud. Täiemahuline sõda, enne seda koroona. On täiesti südantlõhestavad lood Harkivist, kus kooliklassi peetakse metroos ja see on ainus turvaline koht. Kõik need asjad ja muidugi see, et veerand elanikkonnast on sunnitud olnud oma kodudest lahkuma, loomulikult lööb haavu, mis jäävad põlvkonnaks, võib-olla kaheks," lisas ta.

Maasika sõnul saavad aga ukrainlased aru, et neil ei ole ka muud teed, kui sõda edasi pidada ja vastupanu jätkata.

"Ka siis, mida me näeme võib-olla viimase aasta jooksul, et on kasvanud nende ukrainlaste hulk, kes peavad vajalikuks või toetavad läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga, aga absoluutselt ei ole kasvanud nende inimeste hulk, kes oleks valmis tegema territoriaalseid järeleandmisi. Selles olukorras demokraatlikult valitud liidril Volodõmõr Zelenskil – sest Ukraina on demokraatia ka täiemahulise sõja ajal – ei olegi muud teed kui jätkata võitlust," ütles ta.

Bogdan Ljutjuk lisas, et tegelikult kestab sõda Ukrainas juba 2014. aastast ja ühiskond on väga kurnatud, kuid inimestel ei ole muud varianti, kui edasi liikuda. Võitlejate moraal on jätkuvalt kõrge.

"Elektrikatkestused, soojavarustuse katkestus, veekatkestus, isegi olmeküsimused – tegelikult me ei kujuta ette täna, et kodus ei saa kohvi teha, eks ju. Aga kui sa ei saa seda aasta või kuid teha näiteks, siis pannakse need asjad kuidagi tööle imesüsteemidena. Ma tean, et Eestist on ostetud ka päris palju generaatoreid ja akusid ja paneele selle jaoks. Selles mõttes on kindlasti raske. Aga nad ikkagi lähevad edasi. Tegelikult ei olegi varianti, ainult edasi. Ja kuigi võib-olla tundub, et ühiskond on kurnatud, siis tegelikult meeste moraal rindel on hästi kõrge. See on väga uskumatu, missugused mehed seal rindel on tegelikult," rääkis Ljutjuk.