Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa ütles, et kuigi juulis turistide arv võrreldes eelmise aastaga kasvas, ei ole nõudlus kobarkriisidele eelneva ajaga võrreldes veel taastunud, jäädes 2019. aasta juuli tasemele kolm protsenti alla.

Selle aasta juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 272 500 välis- ja 235 100 siseturisti. Välisturiste oli 13 protsenti rohkem, siseturiste aga kaks protsenti vähem.

Enam kui pool välisturistidest saabus Eestisse kahest naaberriigist – Soomest 127 500 ja Lätist 21 900 turisti. Saksamaalt reisis Eestisse 18 200, Leedust 10 000 ja Rootsist 8600 inimest. Majutusettevõtetes kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes kõige rohkem Saksamaa turistide arv (37 protsenti).

Väga suur osa välisturistidest (85 protsenti) oli puhkusereisil ning kümnendik tööreisil. Neist 69 protsenti eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (12 protsenti), Tartu (kuus protsenti) ja Saare maakond (neli protsenti).

Siseturistidest 79 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 11 protsenti töö. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (21 protsenti), järgnesid Pärnumaa (18 protsenti), Ida-Virumaa (10 protsenti) ja Saaremaa (üheksa protsenti).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 960 100 ööks, neist 430 200 oli siseturistide ja 529 900 välisturistide ööbimisi.

Juulis said külastajad peatuda 1238 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 24 500 tuba ja 58 700 voodikohta, täidetud oli 61 protsenti tubadest.

Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 49 eurot inimese kohta, mis oli kahe euro võrra kallim kui 2023. aasta juulis ning 23 protsenti kallim kui 2019. aasta juulis. Pärnumaal maksis ööpäev 58 eurot inimese kohta, Harju- ja Saaremaal 51 eurot, Tartumaal 48 eurot, Läänemaal 47 eurot ning Ida- ja Lääne-Virumaal 40 eurot.