Eesti Energia jäi kolmandas kvartalis 5,6 miljoniga kahjumisse
Eesti Energia kontsern sai tänavu kolmandas kvartalis teenitud 388 miljonit eurose müügitulu juures 5,6 miljonit eurot normaliseeritud puhaskahjumit. Ettevõtte teatel mõjutasid tulemusi põlevkivielektrijaamade vähenenud konkurentsivõime, lisaks ka tootmisüksuste planeeritud hooldused ja energiaäri hooajalisus.
Kontserni normaliseeritud kulumieelne ärikasum oli kolmandas kvartalis 43 miljonit eurot ehk 58 protsenti väiksem kui mullu samal perioodil. Eesti Energia üheksa kuu müügitulu moodustas 1,3 miljardit eurot (vähenemine seitse protsenti) ja normaliseeritud puhaskasum 191 miljonit eurot (-17 protsenti).
Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kuigi kolmas kvartal lõppes väikese kahjumiga, on välisturgude äri kasv tugevaid tulemusi toonud.
"Kontserni üheksa kuu 1,3-miljardilisest müügitulust teenisime ligi kaks kolmandikku väljaspool Eestit ja tänaseks on Lätis, Leedus ja Poolas müüdud elektri maht juba üle kahe korra suurem kui Eestis," ütles Tamm.
Tamme sõnul avaldasid tulemustele negatiivset mõju vanad põlevkivielektrijaamad, mis pääsesid turule väga harva, kuid mille püsikulud ulatusid kolmandas kvartalis üle kümne miljoni euro. "Samuti oli mõju Baltikumi ja Poola elektrituru ning globaalse vedelkütuste turu madalamatel hindadel."
Uued tuule- ja päikesepargid kasvatasid taastuvenergia toodangut viiendiku võrra
Kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 689 gigavatt-tundi elektrit, mis on 21 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Elektritoodangust moodustas 53 protsenti ehk 362 gigavatt-tundi taastuvelektri toodang, mis kasvas möödunud aastaga võrreldes 21 protsenti.
"Oleme elektritootmises jõudnud punkti, kus taastuvenergia tootmisvõimsus läheneb juhitavale tootmisvõimsusele. Kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule väga harva, siis moodustab taastuvelektri osakaal kogu elektritoodangust juba üle poole," selgitas Tamm.
Estlink-2 rikkest tingitud kõrgemate elektrihindade tõttu pääsesid juhitavad tootmisvõimsused rohkem turule ning tootsid 327 gigavatt-tundi elektrit, mis on 20 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
"Madala taastuvenergia toodangu juures pole Baltikumis veel kalli tootmishinnaga põlevkivielektrijaamadele asendust. Paraku pääsevad need jaamad turule vaid pikematel kallima hindadega perioodidel. Põlevkivijaamadel puudub paindlikkus, et lühiajalistele hinnakõikumistele reageerida," nentis Tamm.
Ettevõte investeeris kolmandas kvartalis 164 miljonit eurot, mis on 18 protsenti vähem kui mullus samal perioodil.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi