Kuigi ettevõtte üheksa kuu finantstulemused on juba tehtud muudatustega tugevad, siis sellest tulevikuks ei piisa, sest energiaturg on ebakindel ning kulud tuleb vastavusse viia ettevõtte teenimisvõimega ning muuta ettevõte tõhusamaks, ütles Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Seetõttu alustab Eesti Energia 5. novembril töötajate ja nende usaldusisikutega kollektiivse koondamise eelkonsultatsioone. Lõplikud numbrid selguvad pärast töötajate esindajatega peetavaid konsultatsioone, teatas ettevõte.

Esialgne koondamiskava puudutab kontsernis ligikaudu 10 protsenti ametikohtadest.

Kollektiivsete koondamistega on kavas vähendada Enefit Industrys, Enefit Poweris ja Eesti Energia AS-is kokku 390 ametikohta. Ametikohti vähendavad ka Enefit OÜ ja Elektrilevi.

Muudatused puudutavad eelkõige tootmise tugivaldkondade mittekriitilisi ametikohti ning kontserni kesksetes üksustes põhitegevust toetavaid ametikohti, märkis Eesti Energia pressiteates.

Durejko ütles, et muudatused ei mõjuta teenuste kvaliteeti, elektri varustuskindlust ega tootmise järjepidevust. Samuti ei puuduta kavandatavad ümberkorraldused õlitööstuse ega elektrijaamade operaatoreid.

"Mõistame muudatustega kaasnevat negatiivset mõju nii töötajatele kui ka regioonile ning anname endast parima, et inimesi igakülgselt toetada. Püüame tööd ümber korraldada, selgitame meetmeid ja hüvitisi ning korraldame karjäärituge ja nõustamist," lisas Durejko.

Eesti Energia avaldas neljapäeval üheksa kuu majandusnäitajad. Eesti Energia kontserni üheksa kuu müügitulu kasvas aastaga 12 protsenti, ulatudes 1,33 miljardi euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes seitse protsenti 235 miljoni euroni, ning puhaskasum 36 protsenti 42 miljoni euroni.

Kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastaga 38 protsenti, ulatudes 389 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes 60 miljoni euroni ning puhaskasum oli ligi kaks miljonit eurot.

Taastuvelektri toodang kasvas pea kolmandiku

Kolmandas kvartalis tootis kontsern 480 gigavatt-tunid taastuvelektrit, mida on 30 protsenti rohkem kui aasta varem. Taastuvatest allikatest pärines 71 protsenti elektritoodangust. Tuuleparkide toodang suurenes 27 protsenti, ulatudes 392 gigavatt-tundi.

Narvas Balti elektrijaama territooriumil alustati uue, 100-megavatise gaasielektrijaama ehitust. Kiiresti käivitatav ja paindlik jaam aitab katta elektrisüsteemi sagedusreservide vajadust, toetab varustuskindlust ning saab töötamise ajal anda jääksoojust Narva soojusvõrku, märkis Eesti Energia.

Jaam valmib plaani kohaselt 2028. aastal ning hankelepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot. Uus gaasielektrijaam on võimeline tarnima Narva soojusvõrku kuni 85 megavatti soojust.

Vedelkütuste tootmismaht kolmandas kvartalis oli 133 000 tonni, mida on aastases võrdluses 91 000 tonni rohkem. Tootmismahu suurenemist toetas Enefit 140 tehase stabiilsem töö ning Enefit 280-2 tehase tootmise käivitumine ja kavandatud tootmisvõimsuse saavutamine, märkis ettevõte.