Eesti keskmine elektrihind oli juulis 4,4 senti kilovatt-tunni kohta, mis on ligikaudu 32 protsenti madalam kui juunis, kuid võrreldes 2025. aasta juuliga oli hind siiski umbes 20 protsenti kõrgem.

Samas oli elektrihind Eestis selgelt madalam kui Lätis ja Leedus, kus juulikuu keskmine hind oli vastavalt 7,5 ja 7,6 senti kilovatt-tunni kohta.

Randveer märkis, et lõunanaabritest soodsama elektrihinna peamine põhjus peitus Eesti paremas ligipääsus soodsale Soome elektrile: Soome keskmine elektrihind langes juulis vaid 1,5 sendini kilovatt-tunni kohta.

Elektriimport Soomest Balti riikidesse ulatus 531 gigavatt-tunnini ning Eesti–Läti ühenduse piirangud takistasid selle odavama elektri liikumist lõunasse, mistõttu jäi Soome madalate elektrihindade mõju suuremas mahus Eestisse, ütles Randveer.

Eesti sõltuski ka juulis palju importelektrist: siin toodeti juulis elektrit 322 gigavatt-tundi ning see kattis vaid 60 protsenti tarbimisest. Eesti elektritarbimine ulatus juulis 540 gigavatt-tunnini, mis on umbes seitse protsenti vähem kui aasta varem samal ajal.

Eesti netoimport ulatus 221 gigavatt-tunnini, mis on 13 protsenti rohkem kui juunis, kuid vähem kui aasta tagasi juulis.

"Seega jätkub viimastel aastatel kujunenud trend, kus Eesti sõltub märkimisväärses ulatuses elektriimpordist. Soodsama importelektri tõttu vähenes ka vajadus kasutada kõrgemate kuludega kohalikke juhitavaid tootmisüksusi," ütles Randveer.

Elektrihind kõikus juuli jooksul märkimisväärselt: hind käis nii alla nulli kui tõusis 25,7 sendini kilovatt-tunni kohta. Ligikaudu pooltel juulikuu tundidest püsis hind alla kahe sendi kilovatt-tunni kohta.

Taastuvenergia moodustas suure osa Eesti elektritootmisest

Taastuvenergia osakaal Eesti elektritootmises näitas juulis märkimisväärset kasvu. Päikeseenergia toodang oli juulis ligikaudu 145 gigavatt-tunid ning tuuleenergia tootmine umbes 78 gigavatt-tundi, kasvades juuniga võrreldes ligikaudu 30 protsenti.

Kokku moodustasid päikese- ja tuuleenergia ligi 70 protsenti kogu Eestis toodetud elektrist.

Põlevkivielektri toodang langes juulis ligikaudu 11 gigavatt-tunnini.

Randveer märkis, et augustis sõltub hinnatase üha enam tuuleenergia tootmisest.

"Jälgides möödunud aastate trende ning turu hooajalisust, võib augustis oodata Eestis mõningast elektrihindade tõusu. Päikeseenergia aitab jätkuvalt päevaseid hindu madalal hoida, kuid selle mõju väheneb järk-järgult valge ja päikesepaistelise aja lühenemise tõttu," lausus ta.

Seetõttu sõltub elektrihind üha enam tuuleenergia tootmisest Eestis ja Soomes, Estlinki ühenduste kaudu imporditava elektri kättesaadavusest ning vajadusest kasutada kohalikke tootmisvõimsusi ajal, mil päikeseenergiatoodang on madal, lisas ta.

Randveer ütles, et tõenäoliselt jätkuvad ka augustis Eesti ja Läti vahelised ülekandepiirangud, mis jätavad suurema osa soodsama Soome elektri Eesti turule.

"Seetõttu võib Eesti hinnatase jätkuvalt Läti ja Leedu hindadest madalamal püsida. Päevases vaates sõltuvad hinnad siiski suurel määral ilmastikuoludest," lausus ta.