Oluline reedel, 22. novembril kell 22.55

- Allikad: Venemaa kogub rakette;

- USA andis Ukrainale eelhoiatuse Venemaa eksperimentaalse raketi rünnaku eest;

- ISW: Vene väed liikusid pisut edasi Kurski oblastis Sudžast kagus;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga neli raketi- ja 46 õhurünnakut;

- WSJ: Lääne ametnike sõnul sai Põhja-Korea kindral hiljutises Ukraina rünnakus haavata;

- Allikas: Ukraina parlamendi istung jäi ära Venemaa rünnakuohu tõttu;

- Zelenski kutsus jõuliselt reageerima Venemaa uue raketi kasutamisele;

- NATO: Venemaa uus rakett ei muuda Ukraina sõja käiku;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit.

Allikad: Venemaa kogub rakette

Venemaa suutis toodangu suurendamise ja pommitamisse tehtud vaheaja abil koguda üle 1500 raketi laskekaugusega üle 350 kilomeetri, vahendas portaal Unian RBK-Ukraina allikaid.

Jutt käib 350 ballistilisest raketist Iskander-M, 210 tiibraketist Iskander-K, 220 raketist H-101, 390 Kalibrist, 70 Kinžalist, 230 raketist H-22 ja 45 Põhja-Korea raketist KN-23.

Märgitakse, et kõige rohkem suurendas Venemaa ballistiliste rakettide Iskander tootmist. Novembris plaanib Venemaa toota umbes 70 raketti Iskander-M ja 12 raketti Iskander-K.

Lisaks rõhutatakse, et venelased hakkasid H-101-sid tulistama mitte ainult Tu-95-lt, vaid ka Tu-160-lt, mida varem peaaegu kunagi ei tuvastatud. Novembris kavatsevad nad toota poolsada sellist raketti.

"Moskval on õnnestunud 20. novembri seisuga koguda kõige rohkem rakette Kalibr, neid on vaenlase ladudes umbes 390 ja novembris kavatsetakse toota 30 ühikut," kirjutas väljaanne.

USA poliitväljaanne Foreign Policy kirjutas OSINT-i analüütikute andmetele tuginedes, et Venemaa sõjamajandus liigub ummiku poole – 2025. aasta teises pooles ootab Venemaad mitmes kategoorias relvastuse tõsine nappus.

Jutt, et Venemaal on ressursse Ukraina-vastase sõja võitmiseks, ei vasta lehe väitel tegelikkusele. Samas ei saa Venemaa mitmel majanduslikul põhjusel sõda lihtsalt lõpetada, osutas väljaanne.

Zelenski: Ukraina palub partneritelt uusi õhutõrjesüsteeme

Ukraina palub oma lääne partneritelt uusi õhutõrjesüsteeme pärast seda, kui Venemaa ründas neljapäeval Dnipro linna uue hüperhelikiirusega ballistilise raketiga, ütles reedel president Volodõmõr Zelenski.

"Ukraina kaitseminister Rustem Umerov alustas meie partneritega kohtumisi uute õhutõrjesüsteemide üle, just selliste süsteemide üle, mis suudavad kaitsta elusid uute ohtude eest," ütles Zelenski õhtuses videopöördumises.

Tema sõnul irvitab Venemaa oma liitlase Hiina üleskutsete üle vaoshoitusele, rünnates Ukrainat uue põlvkonna eksperimentaalse raketiga.

"Venemaa poolt on see irvitamine selliste globaalse lõuna riikide nagu Hiina seisukoha üle, kelle liidrid kutsuvad iga kord vaoshoitusele," ütles Zelenski.

Vene režiimi juht Vladimir Putin teatas varem reedel, et Venemaa jätkab uue raketi Orešnik katsetusi, seal hulgas lahingutingimustes sõltuvalt olukorrast ja julgeolekuohtude iseloomust.

USA andis Ukrainale eelhoiatuse Venemaa uut tüüpi raketi rünnaku eest

Venemaa saatis neljapäeva hommikul välja uut tüüpi mitmetuhande kilomeetrise laskeulatusega ballistilise raketi, mis tabas Ida-Ukraina Dnipro linna. USA ametnik kinnitas väljaandele The Kyiv Independent, et USA hoiatas Kiievit enne rünnakut, et seda tüüpi relva võidakse kasutada Ukraina vastu.

"Venemaal on tõenäoliselt vaid käputäis selliseid eksperimentaalseid rakette," ütles ametnik ja lisas, et Ukraina on pidanud vastu lugematutele Venemaa rünnakutele, sealhulgas rakettidele, mille lõhkepead oluliselt suuremad kui sellel relval.

Rünnak toimus pärast Ukraina näiliselt edukat rünnakut sõjalisele sihtmärgile Venemaal, kus riik kasutades USA tarnitud ATACMS-i rakette.

Venemaa president Vladimir Putin ütles neljapäeval telepöördumises, et Venemaa kasutas uut tüüpi raketti ning et see oli otsene vastus USA ja Ühendkuningriigi loale, et Ukraina võib kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks läänest tarnitud kaugmaarakette.

Vene rakett sihtis Dnipro linnas asuvat tööstusettevõtet. Pärast rünnakut puhkes kaks tulekahju, ütles kuberner Serhii Lõsak. Kahjustada sai ka puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskus. Väidetavalt sai vigastada vähemalt kaks inimest.

Putini viidatud raketi kohta on vähe teada, kuid sõjaekspert Jan Matvejev ütles IStoriesile, et tegemist võib olla Rubeži modifitseeritud versiooniga. Mandritevahelise ballistilise raketi RS-26 Rubeži lennuulatus on väidetavalt kuni 6000 kilomeetrit ja see võib kanda nelja lõhkepead, millest igaühe hinnanguline võimsus on 0,3 megatonni.

USA-st tarnitud Patriot õhutõrjesüsteemid on Venemaa poolt välja lastud ballistiliste rakettide allalaskmisel siiani olnud tõhusad, kuid väljaande Defense Expressi andmetel ei ole need mõeldud mitmetuhande kilomeetrise laskeulatusega rakettide allatoomiseks.

Kui Venemaa hakkaks regulaarselt kasutama selliseid rakette, tuleks Ukraina õhutõrjet tugevdada arenenumate õhutõrjesüsteemidega, nagu THAAD (Terminal High Altitude Area Defense), märkis väljaanne.

Allikas: Ukraina kontrollib 800 ruutkilomeetrit Kurski oblastist

 Ukraina kaitsevägi kontrollib 800 ruutkilomeetrit Venemaa Kurski oblastist, ütles Kiievi relvajõudude allikas AFP-le, varem on teatatud ka pea 1400 ruutkilomeetri hõivamisest.

"Maksimaalne territoorium, mida me Kurski oblastis hoidsime, oli 1376 ruutkilomeetrit. Praegu on see umbes 800 ruutkilomeetrit," ütles allikas ja lisas, et Ukraina jääb piirkonda, kus ta alustas ootamatut suvist pealetungi, seni, kuni see on asjakohane".

ISW: Vene väed liikusid pisut edasi Kurski oblastis Sudžast kagus

 Vene väed liikusid pisut edasi Kurski oblastis Sudžast kagus, Ukraina väed tungisid Vuhledarist põhja poole, kirjutab sõjauuringute instituut ISW.

Vene väed tungisid hiljuti edasi ka Kreminnast loodesse, Tšassiv Jarist kagusse. Samuti Toretskis, Kurahhovest kagu suunal, Vuhledarist kirde suunal ning tõenäoliselt ka Velõka Novosilkast kirde suunal, märgib instituut.

Russian forces recently marginally advanced in the main Ukrainian salient in Kursk Oblast southeast of Sudzha.

Ukrainian forces recently advanced north of Vuhledar. Russian forces recently advanced northwest of Kreminna, southeast of Chasiv Yar, in Toretsk, southeast of… https://t.co/DD4en8YtOT pic.twitter.com/y4iQS61R8E

— Institute for the Study of War (@TheStudyofWar) November 22, 2024

Soul: Venemaa andis Põhja-Koreale sõdurite eest õhutõrjerakette

Venemaa andis Põhja-Koreale Ukraina-vastasesse agressioonisõtta sõdurite saatmisele vastutasuks majandusabi ja õhutõrjerakette, ütles Lõuna-Korea julgeolekujuht reedel televisioonis.

"Tehti kindlaks, et Põhja-Koreale tarniti varustust ja õhutõrjerakette, mis peaksid tugevdama Pyongyangi haavatavat õhutõrjesüsteemi," ütles riikliku julgeolekubüroo juht Shin Won-sik telekanalile SBS.

WSJ: Lääne ametnike sõnul sai Põhja-Korea kindral hiljutises Ukraina rünnakus haavata

Wall Street Journal kirjutab, et lääne ametnike sõnul sai Põhja-Korea kindral hiljutises Ukraina rünnakus haavata. Arvatavasti sai kindral haavata Storm Shadow' rakettide rünnakus Kurskis paiknevale Vene juhtimispunktile.

See on esimene kord, kui lääne ametnikud on öelnud, et Põhja-Korea kõrge sõjaväelane on Venemaa-Ukraina konfliktis kannatada saanud.

Lääne ametnikud ei avaldanud, kuidas Põhja-Korea kõrge ohvitser haavata sai ega ka tema isikut.

On teada, et Pyongyang on saatnud Venemaale kõrgema ohvitseri, kolonel Kim Yong Boki, kes jälgib Põhja-Korea ja Venemaa koostööd.

USA ametnike sõnul on Kurski paigutatud üle 10 000 Põhja-Korea sõduri.

Valge Maja mõistis hukka Põhja-Korea sõdurite kasutamise Moskva poolt ja hoiatas eelmisel kuul, et Ukraina väed võivad neid sihikule võtta.

Ukraina saatis kolmapäeval Kurskisse välja vähemalt 10 Briti tarnitud raketti Storm Shadow, teatasid Ukraina ja Lääne ametnikud.

Kolmapäeval tabasid Ukraina poolt väljalastud Storm Shadow' raketid Kurski oblasti Venemaa kontrolli all olevas osas paiknevas Marino linnas asuvat kinnistut. Marino asub rindejoonest umbes 30 kilomeetri kaugusel.

Kinnistul asuvad suured aiad ja tugevdatud maa-alune ala, mida haldab Venemaa valitsus. Pealtnägijate videotest on alal kuulda raketihelisid ja näha plahvatusi.

Vene blogija ütles, et mitu Põhja-Korea sõjaväelast viibis sealses juhtimispunktis.

Allikas: Ukraina parlamendi istung jäi ära Venemaa rünnakuohu tõttu

22. novembriks kavandatud Ukraina parlamendi istung jäeti ära, kuna ähvardab usutav oht Venemaa sihitud rünnakust Kiievi valitsushoonetele, ütles anonüümseks jääda soovinud Ukraina seadusandja väljaandele Kyiv Independent.

Allikas lisas, et seadusandjad kavatsesid pidada ülemraadas tunniajase küsimuste ja vastuste sessiooni.

Reede hommikul kõlas Kiievis ning mitmes kesk- ja idaoblastis droonirünnaku ohu tõttu õhuhäire.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga neli raketi- ja 46 õhurünnakut

Vene vägi korraldas viimase ööpäeva jooksul neli raketi- ja 46 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap neljapäeva õhtu kella 22.00 seisuga.

Rünnakutes kasutati 12 raketti ja 74 liugpommi. Lisaks ründas Venemaa ka rohkem kui 300 kamikaze-drooniga.

Rindel leidis aset 174 lahingkokkupõrget, neist umbes 50 Pokrovski ja 26 Kurahhove suunal, edastas Ukraina kindralstaap.

Zelenski kutsus jõuliselt reageerima Venemaa uue raketi kasutamisele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus neljapäeval maailma liidreid reageerima jõuliselt Venemaa uue põlvkonna keskmaa ballistilise raketi kasutamisele, öeldes, et see rünnak oli suur samm sõja mastaapsuses ja brutaalsuses.

Vene režiimi juht Vladimir Putin kinnitas, et sõjavägi katsetas uut tüüpi hüperhelikiirusega keskmaa ballistilist raketti rünnakus Ukraina Dnipro linnale.

"Putin tunnistas täna, et on astunud sel aastal teise sammu eskaleerimise, selle sõja laienemise suunas. Kasutati uut ballistilist raketti. Putin tabas meie linna Dniprot – üht Ukraina suurimat linna," ütles Zelenski oma Telegrami kanalis."See on ilmselge ja tõsine selle sõja mastaapsuse ja brutaalsuse suurenemine,  Venemaa küüniline ÜRO põhikirja rikkumine."

Zelenski rõhutas, et tegemist on sel aastal Venemaa teise sammuga sõja eskaleerumise suunas. "Esimene selline samm oli Põhja-Korea kaasamine sõtta Ukraina vastu – vähemalt 11 000 sõjaväelasest koosnev kontingent."

Zelenski kritiseeris maailma reageeringut raketirünnakule ning hoiatas, et ka teised riigid võivad muutuda Putini sihtmärkideks."Maailm peab reageerima. Praegu ei ole maailma tugevat reageeringut. Teil tuleb reageerida. Te peate pigistama. See on vajalik, et ärgitada Venemaad tõelisele rahule, mis on võimalik ainult läbi jõu. Vastasel juhul tulevad Venemaa lakkamatud löögid, ähvardused ja destabiliseerimine ning mitte ainult Ukraina vastu," rääkis Zelenski.

NATO: Venemaa uus rakett ei muuda Ukraina sõja käiku

Eksperimentaalne hüperhelikiirusega keskmaa ballistiline rakett, millega Venemaa Ukraina Dnipro linna ründas, ei mõjuta sõja käiku ega NATO toetust Kiievile, ütles neljapäeval alliansi kõneisik.

"Selle võimekuse kasutuselevõtt ei muuda konflikti käiku ega heiduta NATO liitlasi Ukrainat toetamast," ütles Farah Dakhallah.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 728 300 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 9399 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 19 156 (+13);

- suurtükisüsteemid 20 736 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1254 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1004 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 260 (+1);

- tiibraketid 2764 (+8);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 777 (+32);

- eritehnika 3675 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.