Oluline teisipäeval, 17. detsembril kell 21.45:

- Reuters: Trumpi Ukraina erisaadik plaanib reisi Kiievisse ja teistesse Euroopa pealinnadesse, kuid mitte Venemaale;

- Tusk: Ukrainal pole mingit põhjust anda Venemaale kõnelustel järele;

- Putin lubas käivitada rakettide Orešnik masstootmise;

- Ukraina eriteenistus tappis Moskvas Vene keemiavägede komandöri;

- Zelenski sõnul üritavad venelased varjata Põhja-Korea kaotusi;

- Zelenski tänas Euroopa Liitu uute Venemaa sanktsioonide eest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit.

Reuters: Trumpi Ukraina erisaadik plaanib reisi Kiievisse ja teistesse Euroopa pealinnadesse, kuid mitte Venemaale

USA presidendiks valitud Donald Trumpi Ukraina erisaadik Keith Kellog sõidab jaanuari alguses Kiievisse ja mitmetesse teistesse Euroopa pealinnadesse, teatasid kaks reisi plaanidest teadlikku allikat Reutersile.

Kindralleitnant Keith Kellogg, kes hakkab tööle Trumpi erisaadikuna Ukrainas ja Venemaal, ei kavatse selle reisi ajal aga Moskvat külastada, ütlesid allikad.

Selle asemel külastab Kellogg Kiievi kõrgemaid juhte ning tema meeskond töötab selle nimel, et korraldada kohtumisi teiste Euroopa pealinnade, näiteks Rooma ja Pariisi juhtidega, ütlesid allikad. Reis on planeerimisfaasis ja teekond võib muutuda, ütles üks allikatest.

Allikad ütlesid, et kohtumistel keskendutakse eeldatavasti "faktide otsimisele" uue Trumpi administratsiooni jaoks, mitte aktiivsetele läbirääkimistele.

Trump on lubanud Ukraina sõja lõpetada 24 tunni jooksul pärast ametisse astumist. Endised luure- ja riikliku julgeoleku ametnikud on väljendanud kahtlust, kas see on võimalik, kuna Venemaa presidendil Vladimir Putinil võib olla vähe põhjust tulla läbirääkimistele, vähemalt Kiievile vastuvõetavatel tingimustel, märkis Reuters.

Tusk: Ukrainal pole mingit põhjust anda Venemaale kõnelustel järele

Poola peaminister Donald Tusk ütles teisipäeval, et Ukrainal pole mingit põhjust anda Venemaale mis tahes võimalikel tekkida võivatel rahukõnelustel järele, lisades, et tema valitsus kavatseb kaitsta Ukraina huve.

"Ukrainal ei ole mingit põhjust järele anda. Ukraina on agressiooni ohver. Venemaa on see, mis peab mõistusele tulema. Olen kindel, et Ukraina võtab osa – ja peabki võtma – kõigist vestlustest, mis puudutavad selle tulevikku. Ent eelkõige tagame me selle, et ükski neist kõnelustest ei viiks ebaõiglaste otsusteni," ütles Tusk ajakirjanikele oma visiidil Ukrainasse.

Putin lubas käivitada rakettide Orešnik masstootmise

Venemaa alustab keskmaa ballistiliste rakettide Orešnik masstootmist, ütles Vene režiimijuht Vladimir Putin esmaspäeval.

"Lähiajal peaks olema tagatud selliste süsteemide seeriatootmine, et kaitsta Venemaa ja meie liitlaste julgeolekut," ütles Putin esmaspäeval toimunud kaitseministeeriumi juhtkonna koosolekul. Ta lisas, et Orešniku ​​laiaulatusliku tootmise käivitamine on lähituleviku eesmärk.

Venemaa kasutas esmakordselt eksperimentaalset raketti Orešnik rünnakus Dnipro linna vastu 21. novembril. Putin väitis, et löök oli vastus sellele, et Ukraina kasutas USA ja Briti kaugmaarakette Venemaa territooriumi ründamiseks.

Samas meenutas väljaanne The Kyiv Independent, et anonüümsust palunud Vene sõjandusinsener ütles detsembri algul ajalehele The Moscow Times, et Orešniku ​​rakettide masstootmine võtab Venemaa bürokraatlike ja tehnoloogiliste raskuste tõttu aastaid. Lehe hinnangul on Orešniku kasutamine peamiselt propagandavõte.

Orešnik on ballistiline rakett, mis on võimeline kandma tuumalõhkepäid. Putin on kiidelnud, et rakett lendab helikiirusest 10 korda kiiremini. Samuti on ta väitnud, et õhutõrjesüsteemid ei suuda seda tabada, aga selle väite lükkas ümber Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Kreml on kasutanud Orešniku ​​rakette lääne-vastase retoorika ja Ukraina-vastaste ähvarduste eskaleerimiseks. Nädal pärast lööki Dnipro linnale ähvardas Putin 28. novembril võtta Orešniku ​​rünnakutega sihikule Kiievi otsustuskeskused.

USA riikliku julgeolekunõukogu anonüümne esindaja hoiatas 13. detsembril, et Venemaa kaalub eeloleval nädalavahetusel Ukraina pihta Orešniku ​​raketi saatmist. Sellist rünnakut ei toimunud.

Orešnikule pühendatud meedia intensiivne tähelepanu pärast Dnipro ründamist oli tingitud Venemaa organiseeritud katsest tekitada läänes paanikat, ütlesid neli Vene anonüümsust palunud ametnikku detsembri alguses ajalehele The Moscow Times.

Mõned kaitseeksperdid väidavad, et Orešniku rakett ei ole tõenäoliselt täiesti uus arendus, vaid pigem Venemaa raketi RS-26 täiustatud versioon. RS-26, tuntud ka kui Rubež, toodeti esmakordselt 2011. aastal.

Venemaa ei ole pärast 21. novembri rünnakut kasutanud Orešnikut üheski rünnakus Ukraina vastu.

Ukrainlased tulistasid ööpäevaga alla 20 Vene drooni

Ööl vastu teisipäeva ründas Vene okupatsioonivägi Ukrainat 31 Venemaalt välja lastud Shahed- ja muud tüüpi droonidega, teatas Ukraina õhujõudude juhtkond.

Ühestki tabamusest, kahjust ega inimohvritest teateid ei ole.

Sõrskõi: Venemaa jätkab Kurskis põhjakorealaste abil intensiivset pealetungi Ukraina positsioonidele

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles teisipäeval, et Venemaa jätkab Kurski suunal intensiivset pealetungi Ukraina positsioonide vastu. Venemaa kasutab selleks Põhja-Koreast pärit sõdureid. Sõrskõi sõnul on Põhja-Korea väed kandnud juba suuri kaotusi, vahendas The Kyiv Independent. 

"Kolm päeva järjest on vaenlane korraldanud intensiivseid pealetungioperatsioone Kurski oblastis, kasutades selleks aktiivselt Põhja-Korea armee üksusi," ütles Sõrskõi pöördumises kohalike ametnike poole.

Ukraina, USA ja Lõuna-Korea luure andmetel on Põhja-Korea saatnud Venemaa poolele võitlema umbes 10 000 sõdurit.

Ukraina eriteenistus tappis Moskvas Vene keemiavägede komandöri

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) tappis teisipäeval Moskvas korraldatud pommiplahvatusega Venemaa keemiavägede komandöri, kindralleitnant Igor Kirillov ja tema abi, ütles SBU anonüümne töötaja meediale. Ukraina julgeolekuteenistus oli Kirillovit süüdistanud keemiarelvade kasutamises Vene agressioonisõjas Ukrainas.

Ukraina väljaandega The Kyiv Independent rääkinud SBU allikas ütles, et pomm plahvatas, kui Kirillov ja tema abi olid Rjazani prospektil ühe hoone sissepääsu juures. "Kirillov oli sõjakurjategija ning täiesti legaalne sihtmärk," rõhutas väljaandega LIGA.net rääkinud SBU allikas.

Venemaa uurimiskomitee kinnitas, et Moskvas Rjazani prospektil toimunud plahvatuse tagajärjel hukkusid Vene relvajõudude kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse vägede komandör Igor Kirillov ja tema abi, kelle nime ei avaldatud, vahendas väljaanne Meduza. 

Kaks sõjaväelast väljusid hommikul kella kuue paiku Rjazani prospektil asuva maja trepikojast, kui nende läheduses käivitus isevalmistatud lõhkekeha. Meedia andmetel oli pomm paigutatud kas hoone ees seisnud tõukeratta külge või sisse. Lõhkekeha võimsus oli umbes 200 grammi trotüülekvivalendis, teatas päästeteenistus.

The head of the Russian military's RKhBZ troops Lieutenant General Igor Kirillov and his assistant were both killed in an explosion in Moscow as they left an apartment building. The explosive may have been planted on a scooter parked near the entrance.https://t.co/mCdZUc4leA… pic.twitter.com/0MNHfjGe8g

— Rob Lee (@RALee85) December 17, 2024

Kirillov on kõige kõrgema auastmega Vene sõjaväelane, kes tagalas on tapetud.

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) mõistis 16. detsembril Kirillovile tagaselja süüdi keelatud keemiarelvade kasutamise eest Ukrainas. SBU väitis, et Kirillov vastutab keelatud keemiarelvade massilise kasutamise eest Ukraina sõjaväe vastu.

"Kirillovi korraldusel on alates täiemahulise sõja algusest registreeritud üle 4800 vaenlase keemiarelvade kasutamise juhtumi," väitis SBU.

Ühendkuningriik kehtestas 8. oktoobril sanktsioonid Kirillovi ja tema üksuse vastu seoses keemiarelvade kasutamisega Ukraina lahinguväljal.

Ukraina on ka varem sihikule võtnud Vene ametnikke, kes mängivad Venemaa täiemahulises sissetungis võtmerolli.

Zelenski sõnul üritavad venelased varjata Põhja-Korea kaotusi

Venemaa püüab varjata Põhja-Korea vägede tegelikke kaotusi, teatas esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Uudisteagentuuri Ukrinformi teatel rääkis Zelenski sellest oma igaõhtuses videopöördumises, kommenteerides Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi raportit Põhja-Korea sõdurite lahingutes osalemise kohta. 

Riigipea rõhutas, et Ukraina sõjavägi jätkab oma positsioonide kaitsmist. 

Venemaa Kurski oblastis sai viimastel päevadel lahingutegevuses surma või haavata vähemalt 30 Põhja-Korea sõdurit, teatas varem päeval Ukraina sõjaväeluureteenistus (HUR).

"14. ja 15. detsembril kandsid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi üksused Venemaa Kurski oblastis Plehhovo, Vorožba ja Martõnovka külade juures märkimisväärseid kaotusi, surma või haavata sai vähemalt 30 sõdurit," seisis teadaandes.

Zelenski süüdistas ka Vene armeed põhjakorealaste osaluse varjamises ja isegi selles, et Vene sõdurid on püüdnud hävitada surma saanud Põhja-Korea sõdurite nägusid.

Even after years of war, when we thought the Russians could not get any more cynical, we see something even worse.

Russia not only sends the North Korean troops to storm Ukrainian positions, but also tries to conceal losses of these people.

They tried to hide the presence of… pic.twitter.com/KYyGF1rxP8

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) December 16, 2024

Kurski oblastis Venemaa poolel võitlevad Põhja-Korea sõdurid tapsid eksikombel kaheksa Vene üksuse liiget, teatas pühapäeval väljaanne The Kyiv Independent.

Kiiev, Washington ja Soul süüdistavad Pyongyangi enam kui 10 000 sõduri saatmises Moskvale appi kallaletungis Ukrainale pärast seda, kui Venemaa ja Põhja-Korea allkirjastasid suvel kaitseleppe.

Põhja-Korea ja Venemaa on oma sõjalisi sidemed tugevdanud alates agressioonisõja algusest veebruaris 2022.

Zelenskõi tänas Euroopa Liitu uute Venemaa sanktsioonide eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas esmaspäeval Euroopa Liidu partnereid Venemaale 15. sanktsioonipaketi kehtestamise eest. Ukraina riigipea tänas eriti sanktsioonide eest, mis on suunatud tankerite varilaevastiku vastu, mida Venemaa kasutab Ukraina-vastase agressiooni rahastamiseks.

Zelenski rõhutas, et mida karmimad on Venemaale kehtestatud sanktsioonid, seda varem sunnitakse ta tõelisele diplomaatiale.

Euroopa Liit võttis esmaspäeval vastu uue sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu.

Piirangute alla lisati 84 isikut ning üksust. Laevade sanktsiooninimekirja lisati 51 laeva, milleks on peamiselt varilaevastiku naftatankerid. Täiendav, 15. sanktsioonipakett hakkas kehtima esmaspäeval.

15. sanktsioonipaketiga sihiti sanktsioonidest möödahiilijaid, Venemaa sõjatööstuse ja energeetikasektoriga seotud ettevõtteid ning Kiievi lastehaigla ründamise eest vastutavaid Venemaa sõdureid. Sanktsiooninimekirja lisati ka Põhja-Korea kaitseminister ja kindralstaabi ülema asetäitja. Laevade sanktsiooninimekirja lisati 51 laeva, milleks on peamiselt varilaevastiku naftatankerid, aga ka laevad, mida on kasutatud Ukrainast varastatud vilja transpordiks. Laevadele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld, samuti ei tohi neile laevadele osutada teenuseid.

Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja lisatakse 32 ettevõtet, nende seas Venemaa, Iraani, Hongkongi, Serbia, Hiina, India ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtted, kellele kohalduvad nüüd karmimad ekspordipiirangud.

Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest on nüüdseks kehtestatud sanktsioonid juba ligi 2400 isikule ja ettevõttele.

Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest on Euroopa Liit pidevalt karmistanud sanktsioone Venemaa vastu. Nüüdseks on kehtestatud 15 sanktsioonipaketti, mille eesmärk on tõsta agressiooni hinda Venemaale ja survestada koos teiste välispoliitiliste meetmetega Venemaad lõpetama agressiooni Ukrainas.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 765 110 (võrdlus eelmise päevaga +1600);

- tankid 9567 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 19 751 (+15);

- suurtükisüsteemid 21 159 (+8);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1025 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 406 (+34);

- tiibraketid 2943 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 550(+70);

- eritehnika 3650 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.