Time'i peatoimetaja Sam Jacobs ütles lugejatele saadetud kirjas, et ajakiri valis Trumpi aasta inimeseks tema poliitilise tagasituleku ning Ühendriikide rolli muutmise tõttu maailmapoliitikas.

"Ta on ümber kujundanud Ameerika valijaskonna, aktiveerides noori meessoost valijaid, kes viisid ta otsustavale võidule, ta võitis esimest korda rahvahääletuse ja muutis kõik kaalukeeleosariigid punaseks," lisas väljaanne.

Ajakirja sõnul oli Trumpi valimisvõit ajalooline. "Temast saab USA ajaloo vanim president, selle aasta alguses mõistis New Yorgi vandekohus ta süüdi 34 süüdistuspunktis äridokumentide võltsimises, mistõttu on ta esimene süüdimõistetud kurjategija, kes valiti presidendiks."

Väljaanne kaalus aasta inimeseks veel Trumpi vastaskandidaati, praegust USA asepresident Kamala Harrist, kuid ka Walesi printsess Catherine'i ning Tesla tegevjuht Elon Muski.

Ajakiri nimetas Trumpi esimest korda aasta inimeseks 2016. aastal pärast USA presidendivalimiste võitu.

Ajakirja 1927. aastal alguse saanud traditsioon tunnustab inimest või liikumist, kes on nii heas kui halvas mõttes teinud lõppeva aasta sündmuste mõjutamiseks kõige rohkem.

Teiste varasemate laureaatide hulka kuuluvad kliimamuutuste aktivist Greta Thunberg, USA endine president Barack Obama, Meta tegevjuht Mark Zuckerberg, paavst Franciscus ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Samas on Time oma aasta inimese valimise pea saja-aastase traditsiooni jooksul nimetanud aasta inimeseks ka Venemaa valitseja Vladimir Putini, varasemalt Nikita Hruštšovi ja Jossif Stalini, aga ka Saksamaa diktaator Adolf Hitleri.

Siiski on kõige sagedamini aasta inimese tiitli pälvinud USA presidendid.

Eelmisel aastal valis Time aasta inimeseks laulja Taylor Swifti.