Kahe valitsuserakonna toetus püsis märtsis veebruariga võrreldes stabiilsena. Kui veebruaris toetas Reformierakonda 18 ja Eesti 200 neli protsenti valijatest, siis märtsis vastavalt 17 ja kolm protsenti valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest.

Suurim toetus oli märtsikuus endiselt Isamaal, kasvades aga veebruariga viis protsendipunkti 29 protsendini. Teist kohta jagasid 17 protsendiga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Reformierakond.

Keskerkaonna toetus püsis hoolimata süüdimõistvast otsusest Porto Franco kohtuasjas stabiilselt 13 protsendil.

Valitsusest välja heidetud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes märtsis kolm protsendipunkti 10 protsendile, viimati oli erakonna toetus sama madal 2023. aasta sügisel.

Parlamendivälise Parempoolsete toetus langes kuuvõrdluses kaks protsendipunkti kuuele protsendile.

Erakondade Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) ning Eestimaa Rohelised toetus on märtsis üks protsent. Erakonda KOOS toetab kaks protsenti ning muid erakondi kokku alla ühe protsendi valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest, kaks protsenti annaks hääle üksikkandidaadile.

Delfi tellitud peaministriuuringu järgi sooviks vastanutest kõige suurem osa ehk 27 protsenti näha peaministrina Isamaa esimeest Urmas Reinsalu. Keskerakonna juhti Mihhail Kõlvartit soovib näha peaministrina 13 protsenti ning peaminister Kristen Michalit toetab tema ametis 12 protsenti vastanutest, mis on sama palju kui EKRE juhti Martin Helmet.

Turu-uuringute AS viis märtsikuise küsitluse läbi 6.-12. märtsil. Üle-eestiliselt küsitleti 891 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Ankeetidest pool koguti telefoni- ja pool veebiküsitlusega. Erakondade toetusnäitajate arvutamisel on aluseks võetud valimiseelistust omavad vastajad.