Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 5. oktoobril kell 19.56:

- Zelenski: Venemaa püüab enne talve hävitada Ukraina tsiviiltaristut;

- Moskva teatel vallutas Vene vägi Donetski oblastis Kuzmõnivka küla;

- Venemaa rünnakutes hukkus viis, vigastada sai 16 inimest;

- Poola hävitajad tõusid õhuruumi turvama;

- Ukraina aseminister: Venemaa on juba Euroopaga sõjas;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit.

Zelenski: Venemaa püüab enne talve hävitada Ukraina tsiviiltaristut

Venemaa püüab enne talve saabumist hävitada Ukraina tsiviiltaristut, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"See hõlmab energiat, tsiviilettevõtteid, ladusid – täpsemalt tsiviilkaupadega ladusid – ja meie logistikat – raudteelogistikat, mis tagab kogukondade ja majanduse normaalse toimimise. Kahjustada sai ka kümneid tavalisi elamuid," rõhutas president, kommenteerides Venemaa ööl vastu pühapäeva korraldatud raketi- ja droonirünnakuid.

Zelenski sõnul sai Lvivi oblastis Vene rünnakutes surma neli inimest, nende seas üks laps, ning Zaporižžja oblastis üks inimene. Vigastatuid on ligi 20.

"Kahjuks pole kõigele toimuvale, rünnakute üha kasvavale ulatusele ja jultumusele olnud väärikat ja tugevat globaalset vastust. Just sellepärast Venemaa režiimi juht Vladimir Putin seda teebki: ta lihtsalt naerab Lääne vaikimise ja tugeva vastuse puudumise üle," ütles Zelenski igaõhtuses videopöördumises.

"Venemaa on tagasi lükanud kõik pakkumised sõda peatada või vähemalt rünnakud peatada. Venemaa üritab avalikult hävitada meie tsiviiltaristut juba praegu, enne talve – meie gaasitaristut, elektritootmist ja -ülekannet. Tõelist globaalset vastust pole olnud. Me võitleme selle eest, et maailm ei jääks vait ja et Venemaa tunneks tagajärgi," märkis Zelenski.

Moskva teatel vallutas Vene vägi Donetski oblastis Kuzmõnivka küla

Vene vägi vallutas Ukraina Donetski oblastis Kuzmõnivka küla, teatas pühapäeval Vene kaitseministeerium.

"Lõuna väegrupi üksused vabastasid aktiivse ja otsustava tegevuse tulemusel Donetski rahvavabariigis asuva Kuzminovka," öeldi teatas, kasutades küla venepärast nimekuju.

Venemaa rünnakutes hukkus viis, vigastada sai 16 inimest

Öises Venemaa rünnakus hukkus üle Ukraina vähemalt viis inimest ning vigastada sai 16 inimest.

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat 500 drooni ja 50 raketiga, nende seas ballistiliste rakettidega, millega võttis sihikule Lvivi, Ivano-Frankivski, Zaporižžja, Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Hersoni, Odessa ja Kirovohradi oblasti.

"Vaja on rohkem kaitset, kiiremat kaitselepete rakendamist, eriti selles, mis puudutab õhukaitset, et muuta see õhus toimuv terror tähendusetuks," kirjutas president Volodõmõr Zelenski oma pöördumises sotsiaalmeedias.

Lvivi oblastis hukkus neli inimest ning veel kuus sai vigastada. Rünnakutes süttis Lvivis asuv tööstuspark, mis linnapea kinnitusel ei ole seotud riigikaitseliste eesmärkidega.

Kaks linnaosa on Lvivis rünnaku järel elektrita ning ajutiselt on peatatud ka ühistranspordi liikumine.

Zaporižžjas hukkus vähemalt üks inimene ning 10 on vigastatud, teatas kuberner Ivan Federov.

Rünnakutes Zaporižžjale said kahjustada tööstus- ja eluhooned. Rünnaku järel on mõned piirkonnad linnast vee ja elektrita.

Poola hävitajad tõusid õhuruumi turvama

Poola teatas pühapäeval, et oma õhuruumi turvamiseks tõusid õhku riigi hävitajad.

"Poola ja liitlaste lennukid tegutsevad meie õhuruumis, samal ajal kui maismaapõhised õhutõrje- ja radariseiresüsteemid on viidud kõrgeimale valmisolekutasemele," teatas Poola operatiivkeskus platvormil X.

❗️Uwaga, w nocy z 4 na 5 października 2025 r. Federacja Rosyjska kolejny raz wykonuje uderzenia na obiekty znajdujące sie na terytorium Ukrainy.

W celu zapewnienia bezpieczeństwa polskiej przestrzeni powietrznej Dowództwo Operacyjne RSZ uruchomiło wszystkie niezbędne procedury.… pic.twitter.com/OJ7WGHT5xu

— Dowództwo Operacyjne RSZ (@DowOperSZ) October 5, 2025

Ööl vastu pühapäeva peatas ka Leedu ajutiselt Vilniuse lennujaama töö õhuruumis liikuvate kuumaõhupallide tõttu.

Ukraina andis öösel üleriigilise õhuhäire ning hoiatas drooni- ja raketirünnakute eest.

Lvivi linnapea Andrii Sadovõi teatas, et linnale lähenevad raketid, samal ajal kui õhutõrje oli juba droonirünnaku tõrjumisega hõivatud.

Reutersi allikate teatel oli linnas igast suunast kuulda müra, mis meenutab õhutõrjesüsteemide tööd.

Rünnaku kahjudest ei ole veel teatatud.

Ukraina aseminister: Venemaa on juba Euroopaga sõjas

Venemaa on juba Euroopaga sõjas, ütles Ukraina asevälisminister Serhi Kõslõtsja 4. oktoobril avaldatud intervjuus ajalehele Guardian.

Kõslõtsja hoiatas, et Euroopa peab eksistentsiaalsesse ohtu Venemaa poolt "tõsiselt suhtuma" ning hiljutised droonide sissetungid Euroopa Liidu riikidesse olid tahtlik katse "punaseid jooni nihutada".

Viimaste nädalate jooksul on droonid rikkunud vähemalt kaheksa Euroopa riigi õhuruumi. Laine sai alguse 19 drooni sisenemisest Poola territooriumile septembri alguses.

Sestsaati on teatatud teistest intsidentidest Taanis, Leedus, Soomes, Eestis, Rumeenias, Saksamaal, viimane neist Belgias, mis mõnel juhul on põhjustanud õhuruumi sulgemisi ja lendude hilinemisi.

Kõslõtsja ütles, et kui Venemaa ei kohta USA ja EL-i poolt otsustavat vastust, jätkab Vene režiimi juht Vladimir Putin "eskaleerimist", võttes uusi meetmeid lääne häirimiseks ja halvamiseks.

"Olen ​​kindel, et Putin saab emotsionaalset, kui mitte füüsilist rahuldust, alandades Läänt, näidates seda, mida ta peab oma ülitugevuseks," ütles Kõslõtsja.

Putin pilkas 2. oktoobril Sotšis Valdai väitlusklubis kõneldes Euroopa muret droonide nägemise pärast, eitas vägede paigutamist Soome piirile ja nimetas NATO-t "pabertiigriks".

Kui moderaator küsis, "miks olete Taani nii palju droone saatnud?", naeris Putin ja vastas: "Ma ei tee seda enam." Ta eitas Venemaa osalust hiljutises droonitegevuses ja võrdles sellekohaseid süüdistusi UFO-teadetega.

Taanis märgati droone mitme sõjaväeobjekti, sealhulgas Karupi õhuväebaasi lähedal. Üks intsident sundis Aalborgi lennujaama pea tunniks ajaks sulgema. Sarnased stseenid toimusid ka Saksamaal ja Leedus, kus kolm drooni Vilniuse lennujaama lähedal põhjustasid mitme lennu hilinemisi.

Soomes lendas droon Rovaniemi elektrijaama kohal. Taani ametnikud kaalusid isegi NATO artikli 4 rakendamist, mida kasutatakse juhul, kui liige tunneb, et tema territoriaalne terviklikkus on ohus.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 115 250(võrdlus eelmise päevaga +870);

- tankid 11230 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 23 299 (+1);

- suurtükisüsteemid 33446 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1516 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1222 (+0);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 66 863 (+320);

- tiibraketid 3803 (+10);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 433 (+35);

- eritehnika 3971 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.