Pahlavi kutsus iraanlasi üles neljapäeval ja reedel kell 20.00 kohaliku aja järgi riigi juhtkonna vastu ühiselt skandeerima.

"Mu kallid kaasmaalased, olen viimase nädala jooksul teie meeleavaldusi tähelepanelikult jälginud, eriti neid, mis leiavad täna aset Teherani turgudel," ütles Pahlavi teisipäeval sotsiaalmeediasse postitatud videos.

"Suur Iraani rahvas, maailma pilgud on teil. Tulge tänavatele ja hüüdke ühtse rindena oma nõudmisi," ütles Pahlavi oma avalduses. "Hoiatan islamivabariiki, selle juhti ja [Revolutsioonikaarti], et maailm ja [president Donald Trump] jälgivad teid tähelepanelikult. Rahva allasurumine ei jää vastuseta."

Pahlavi ütles, et pakub edasisi tegevusplaane sõltuvalt sellest, kuidas tema üleskutsele reageeritakse.

Tema poolehoid Iisraelile ja sealt saadav toetus on varem pälvinud kriitikat – eriti pärast juunis toimunud Iisraeli ja Iraani vahelist 12-päevast sõda. Kuigi mõnel pool on meeleavaldajad skandeerinud šahhi toetuseks, pole selge, kas toetatakse Pahlavit ennast või igatsetakse taga aega enne 1979. aasta islamirevolutsiooni.

Tunnistajate sõnul skandeerisid inimesed Iraani pealinnas neljapäeva õhtul kodudest loosungeid ja kogunesid tänavatele, vastates eksiilis elava kroonprintsi üleskutsele korraldada massimeeleavaldus.

Vahetult pärast meeleavalduste algust katkes Iraanis internetiühendus ja telefoniside.

Protestijate toetuseks sulgesid neljapäeval uksed veelgi enam turge ja basaare.

USA-s baseeruva inimõiguslaste uudisteagentuuri (HRANA) andmetel on rahutuste käigus hukkunud vähemalt 39 ja kinni peetud üle 2260 inimese.

Internetifirma CloudFlare ja eestkosterühm NetBlocks teatasid internetikatkestusest, pidades selle põhjuseks Iraani valitsuse sekkumist. Varem on sellistele katkestustele järgnenud valitsusepoolsed karmid repressioonid.

Samas on protestid püsinud suures osas ilma kindla juhita. Jääb selgusetuks, kuidas Pahlavi üleskutse meeleavaldusi edaspidi mõjutab.

Neljapäeval jätkusid üle riigi puhkenud meeleavaldused

Iraani poolametlik uudisteagentuur Fars, mis on lähedalt seotud revolutsioonikaardiga, teatas, et riigi edelaosas Lordeganis lasid relvastatud isikud kolmapäeval maha kaks politseinikku.

Teadet ei olnud võimalik koheselt kontrollida, kuna BBC-l ja teistel sõltumatutel rahvusvahelistel meediakanalitel ei lubata Iraanist kohapealt raporteerida või on nende liikumisvabadus loa olemasolul rangelt piiratud.

Lordeganis on toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid varemgi – eelmisel neljapäeval hukkus seal kaks meeleavaldajat.

Sotsiaalmeediasse postitatud videotest on näha pingelist vastasseisu meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel, taustal kostmas lasud.

Lordegan, Iran pic.twitter.com/8lkiTp1cMv

— נועה מגיד | Noa magid (@NoaMagid) January 7, 2026

Mitmest teisest piirkonnast pärit kaadritest nähtub, kuidas julgeolekujõud tulistavad ja lasevad pisargaasi meeleavaldajate pihta, kellest osa loobib kive.

USA-s baseeruva inimõigusorganisatsiooni HRANA andmetel on protestid levinud 111 linna ja asulasse kõigis 31 provintsis.

Agentuuri teatel on rahutuste käigus hukkunud vähemalt 34 meeleavaldajat ja neli julgeolekutöötajat, vahistatud on 2200 protestijat.

BBC pärsiakeelne toimetus on kinnitanud 21 inimese surma ja isikusamasuse, Iraani võimud on teatanud viie julgeolekutöötaja hukkumisest.

BREAKING:
Anti-Islamist-regime protests and strikes are taking place across Iran, as the national pro–Reza-Shah-Pahlavi uprising enters its 12th day, now spanning at least 150 cities. This video is the Iranian city of Hamedan, where a huge crowd has taken to the streets. pic.twitter.com/1NmBgmLcBK

— Shayan X (@ShayanX0) January 8, 2026

Meeleavaldused algasid 28. detsembril, kui kaupmehed tulid pealinnas Teheranis tänavatele, et väljendada pahameelt Iraani riaali kursi järjekordse järsu languse üle USA dollari suhtes vabaturul.

Riaal on viimase aastaga langenud rekordmadalale ja inflatsioon tõusnud 40 protsendini. Iraani tuumaprogrammi tõttu kehtestatud sanktsioonid pitsitavad majandust, mida on nõrgestanud ka valitsuse halb juhtimine ja korruptsioon.

Peagi liitusid protestidega tudengid ja rahutused laienesid teistesse linnadesse. Sageli skandeerisid rahvahulgad loosungeid riigi ülemjuhi ajatolla Ali Khamenei vastu ning kohati avaldati toetust Reza Pahlavile, Iraani viimase šahhi eksiilis elavale pojale.

Iraani julgeolekujõud tungisid haiglasse

Iraani president palus politseil ilmutada vaoshoitust pärast seda, kui julgeolekujõud tungisid haavatud meeleavaldajate vahistamiseks Imam Khomeini haiglasse.

Haiglasse tungimine pälvis USA hukkamõistu.

Crackdown forces also raided Imam Khomeini Hospital in #Ilam to arrest injured protesters in recent days. This action violates all international conventions, humanitarian standards, and medical protocols regarding the protection of medical facilities and patient safety. Turning… pic.twitter.com/Tg9ywRA8QR

— Abdorrahman Boroumand Center (@IranRights_org) January 6, 2026

President Masoud Pezeshkian, keda peetakse suhteliselt mõõdukaks, andis politseile korralduse teha vahet rahumeelsetel meeleavaldajatel ja mässajatel. Asepresident Mohammad Jafar Ghaempanah sõnul märkis riigipea kolmapäevasel kohtumisel, et viimased on relvastatud ja ründavad julgeolekuobjekte.

"Need, kes kannavad tulirelvi, nuge ja matšeetesid ning ründavad politseijaoskondi ja sõjaväeobjekte, on mässajad ning me peame eristama meeleavaldajaid mässajatest," ütles Mohammad Jafar Ghaempanah.

Trump avaldas valmisolekut sekkuda

USA president Donald Trump hoiatas, et Ühendriigid on valmis sõjaliselt sekkuma, kui julgeolekujõud jätkavad meeleavaldajate tapmist.

"Jälgime olukorda väga tähelepanelikult. Kui nad hakkavad inimesi tapma, nagu nad on seda varem teinud, siis usun, et USA annab neile väga tugeva löögi," ütles Trump laupäeval ajakirjanikele.

Mõned meeleavaldajad on Trumpi ähvardusi tervitanud. Sotsiaalmeedias levivast videost nähtus, kuidas üks protestija kattis Teheranis tänavasildi uue sildiga, millel seisis "Trumpi tänav".

Iranians rename Tehran street to 'President Trump Street' to show their gratitude to Trump for standing up for them.

pic.twitter.com/O0M5vZvlvK

— Oli London (@OliLondonTV) January 6, 2026

Iraani ametnikud on Trumpi ja Iisraeli ähvardusi trotsinud, suurendades repressioone ja esitades vastuseks omapoolseid ähvardusi.

"Iraani Islamivabariik peab vaenuliku retoorika eskaleerumist Iraani rahva vastu ohuks ega kavatse selle jätkumist vastuseta jätta," teatas Iraani sõjaväejuht kindralmajor Amir Hatami.

USA välisministeeriumi pärsiakeelne konto jagas üht videot X-is, märkides, et haiglate süstemaatiline ründamine näitab islamivabariigi režiimi metsikust ja hoolimatust inimväärikuse aluspõhimõtete suhtes.

The Times märkis, et kuigi režiim on avalikult Trumpi trotsinud, näitas nädalavahetusel toimunud USA operatsioon Venezuela president Nicolas Maduro kinnipidamiseks Trumpi ähvarduse tõsidust.

Netanyahu survestab USA-d sekkuma

Trump on Iraani ähvardanud alates eelmisel kuul toimunud kohtumisest Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

Netanyahu survestas USA-d andma Iraanile uusi lööke pärast mullusuvist 12-päevast sõda, mis kahjustas oluliselt Iraani tuumarajatisi ja tappis mitmeid režiimi tippväejuhte, kuid jättis ballistiliste rakettide programmi puutumata.

Kuigi Netanyahu julgustas iraanlasi eelmisel aastal üles tõusma, on ta seni olnud oma sõnumites meeleavaldajatele vaoshoitud. Esmaspäeval ütles ta Iisraeli poliitikutele, et protestid Iraanis on tugevalt laienenud. "On väga võimalik, et oleme otsustavas hetkes – hetkes, mil Iraani rahvas võtab saatuse enda kätesse," sõnas ta.

Iisraeli luureagentuur Mossad on meeleavaldajaid avalikult toetanud. Väljaanne The Times märkis, et Mossad on Iraani põhjalikult infiltreerunud ning pakub tõenäoliselt mõnedele Iraani dissidentidele toetust ka varjatud moel.

Iraani riigimeedia teatas kolmapäeval, et režiim hukkas väidetava Iisraeli spiooni, kes oli väidetavalt edastanud Mossadile luureinfot.

Alates sõjast Iisraeliga on riik süüdimõistetud spioonide hukkamisi hoogustanud.

Meeleavaldused muutusid kiiresti poliitiliseks

Londonis asuva mõttekoja Chatham House Lähis-Ida programmi direktor dr Sanam Vakil ütles BBC-le, et protestid muutusid kiiresti poliitiliseks ning nende taga on avalikkuse sügavale juurdunud viha.

"Inimestel on kõrini. Neil puuduvad tulevikuväljavaated. Igapäevane elu muutub üha raskemaks," sõnas ta. "Kui hoog suureneb ja inimesi tuleb rohkem välja, muutuvad [protestid] tõsisemaks ja loomulikult muutub siis ka valitsuse vastus vägivaldsemaks."

Teherani ülikooli politoloogiaprofessor Sadegh Zibakalam avaldas arvamust, et Iraani võimud võivad karmimast mahasurumisest hoiduda Trumpi ähvarduste tõttu.

"Mõned Iraani juhid – revolutsioonikaardi komandörid ja julgeolekujõud – on ehk veidi ettevaatlikumad ega kiirusta seekord rahvahulka maha suruma, kartes, et see võib kaasa tuua Ameerika sekkumise," ütles ta BBC-le.

Tegemist on kõige laialdasemate meeleavaldustega alates 2022. aasta ülestõusust, mille vallandas vahi all viibinud noore kurditar Mahsa Amini surm. Amini oli kinni pidanud moraalipolitsei, kuna naine ei kandnud väidetavalt nõuetekohaselt hidžaabi.

Inimõiguste rühmituste andmetel hukkus tookord julgeolekujõudude vägivaldse mahasurumise käigus üle 550 inimese ja 20 000 peeti kinni.

Iraanis on üleriigiline internetikatkestus

Iraanis on üleriigiline internetikatkestus, teatas internetijärelevalve organisatsioon Netblocks neljapäeval, kui ohvrite arv kaksteist päeva kestnud majandusprotestide mahasurumisel kasvab.

"Jooksvad andmed näitavad, et Iraanis on nüüd üleriigiline internetikatkestus. See järgneb mitmele eskaleeruvale digitsensuuri meetmele, mis on olnud suunatud meeleavalduste vastu ja pärsib avalikkuse õigust kriitilisel hetkel suhelda," teatas ühendus avalduses.

Iraanlased on kogunesid valitsusvastasele meeleavaldusele pealinnas

Iraanlased kogunesid neljapäeval pealinna Teherani loodeosas asuvale olulisele puiesteele suurele meeleavaldusele osana üleriigilisest liikumisest, mille on põhjustanud raev elukalliduse tõusu pärast, selgub sotsiaalmeedias levinud piltidelt, mille ehtsust on AFP kinnitanud.

Teheranist pärit piltidel on näha, kuidas rahvahulgad ja neid toetavad signaalitavad sõidukid täitsid osa avarast Ajatolla Kashani puiesteest.

Väljaspool Iraani asuvad pärsiakeelsed telekanalid ja sotsiaalmeedia on avaldanud pilte ulatuslikest meeleavaldustest ka teistes linnades, sealhulgas põhjaosas asuvas Tabrizis ning idas paiknevas pühas linnas Mashhadis.

Aktivistide sõnul ei näita protestiliikumine raugemise märke ja koguni laieneb, hoolimata võimude survest, mis on inimõigusorganisatsioonide andmetel nõudnud juba kümneid inimelusid.