"Te parem ärge hakake tulistama, sest siis hakkame ka meie tulistama," ähvardas Trump, kes lasi Iraani pommitada eelmisel suvel ja hoiatas Teherani juba ka eelmisel nädalal, et USA võib protestijatele appi tulla.

Iraanis tehtud videotes on näha üle kogu riigi toimuvaid valitsusvastaseid meeleavaldusi, mis sageli muutuvad vägivaldseks. Inimõiguste rühmitused on dokumenteerinud kümnete meeleavaldajate surma valitsusele lojaalsete julgeolekujõudude käe läbi ligi kaks nädalat väldanud rahutuste ajal.

Võimud on ühe sammuna protestide mahasurumiseks katkestanud riigi internetiühenduse.

The entire local government municipality building in the Northern Iranian city of Karaj is currently engulfed in flames, as anti-government protests appear to be on the verge of overflowing in Iran. pic.twitter.com/6tuFMFWj8e

— OSINTdefender (@sentdefender) January 9, 2026

Iraani riigitelevisioon näitas kokkupõrkeid ja tulekahjusid ning poolametlik uudisteagentuur Tasnim teatas reedel, et öö jooksul hukkus mitu politseinikku.

"Ma loodan, et protestijatel Iraanis on turvaline, sest see on praegu väga ohtlik koht," ütles Trump reedel.

Päev varem oli ta teatanud, et ei soovi praegu kohtuda USA-s elava kroonprintsi ja Iraani šahhi poja Reza Pahlaviga, mis on märk sellest, et USA president ootab ära, kuhu kriis areneb, enne kui annab oma toetuse mõnele võimalikule opositsiooniliidrile.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei lubas televisioonis edastatud pöördumises mitte alla anda, süüdistades meeleavaldajaid tegutsemises välismaal asuvate opositsioonirühmituste ja USA nimel.

Iraani peaprokurör ähvardas meeleavaldajaid surmanuhtlusega ning riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ministeerium teatas, et interneti sulgemise otsuse tegid pädevad julgeolekuasutused lähtuvalt riigis valitsevatest oludest.

Iraanis vallandunud protestid kujutavad endast viimase vähemalt kolme aasta kõige võimsamat väljakutset riigi vaimulikele valitsejatele, kes paistavad raske majandusliku olukorra ja eelmisel aastal toimunud sõja järel Iisraeli ja Ameerika Ühendriikidega haavatavamad kui varasemate rahutuste ajal, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Kuigi esialgsed protestid tõukusid majanduse halvast olukorrast, kus Iraani oma vääring oli eelmisel aastal kaotanud poole oma väärtusest dollari suhtes ja inflatsioon ületas detsembris 40 protsenti, on need muutunud nüüd poliitiliseks ja suunatud otse võimude vastu.

Iraani inimõigusorganisatsioon HRANA teatas reedel, et on alates meeleavalduste algusest 28. detsembril dokumenteerinud vähemalt 62 surmajuhtumit, sealhulgas 14 turvatöötaja ja 48 meeleavaldaja surm.

Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa juhid tegid reedel ühisavalduse, milles mõisteti hukka meeleavaldajate tapmine ja kutsuti Iraani võimuesindajaid üles vägivallast hoiduma.

ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric ütles, et maailmaorganisatsioon on inimelude kaotusest väga häiritud. "Inimestel kõikjal maailmas on õigus rahumeelselt meelt avaldada ja valitsustel on kohustus seda õigust kaitsta ning tagada, et seda õigust austatakse," ütles ta.

Internetiühenduse katkestus on järsult vähendanud Iraanist väljuva teabe hulka ja telefonikõned riiki ei lähe läbi. Dubai lennujaama veebisaidi andmetel tühistati vähemalt 17 lendu Dubai ja Iraani vahel. Riigitelevisiooni avaldatud kaadritest oli näha põlevaid busse, autosid ja mootorrattaid ning tulekahjusid metroojaamades ja pankades.

Reutersi poolt kinnitatud videotes oli näha sadu inimesi Teheranis marssimas. Ühel videol oli kuulda hüüet, mis nõudis surma riigi valimulikule valitsejale ajatolla Ali Khameneile. Muuhulgas kõlas ka hüüdeid 1979. aastal kukutatud monarhia toetuseks.

Suhteliselt mõõdukaks peetav president Masoud Pezeshkian kutsus eelmisel nädalal ametivõime üles võtma lahket ja vastutustundlikku lähenemist ning valitsus pakkus tagasihoidlikke rahalisi stiimuleid, et aidata võidelda süveneva vaesumisega, kuna inflatsioon on hüppeliselt tõusnud.

Kuid kuna rahutused levisid ja kokkupõrked muutusid vägivaldsemaks, kasutas ajatolla Khameini, kes on Iraani tegelik juht, seistes kõrgemal ka valitud presidendist ja parlamendist, reedel palju karmimat keelt.

"Islamivabariik tuli võimule sadade tuhandete auväärsete inimeste vere läbi. See ei tagane vandaalide ees," ütles ta, süüdistades rahutustes osalejaid Trumpile meeldimise püüdlustes.

Iraani suursaadik ÜRO-s süüdistas Washingtoni destabiliseerivas tegevuses, väites, et USA muudab rahumeelsed protestid vägivallaks ja õõnestustööks.

Välismaal tegutsevad Iraani opositsioonirühmitused kutsusid üles uutele protestidele ja Pahlavi ütles iraanlastele sotsiaalmeedias: "Kogu maailma silmad on teie peal. Minge tänavatele."

"Lootusetuse tunne Iraani ühiskonnas on midagi sellist, mida me pole varem näinud. Ma mõtlen, et see viha on aastatega lihtsalt süvenenud ja me oleme rekordilisel tasemel selles osas, kui ärritunud Iraani ühiskond on," ütles Alex Vatanka Washingtoni Lähis-Ida Instituudist.

Siiski on vaieldav, kui suur on Iraani-sisene toetus monarhiale või kõige häälekamale emigrantide opositsioonirühmitusele MKO.

Iraani välisminister Abbas Araqchi ütles reedel, et välismaise sõjalise sekkumise võimalus on "väga väike". Ta ütles, et Omaani välisminister, kes on sageli vahendanud Iraani ja lääne läbirääkimisi, külastab riiki laupäeval.

Iraan on üle elanud korduvaid suuri rahutusi, sealhulgas 1999. aasta tudengite protestid, 2009. aasta vaidlustatud valimistulemuste üle toimunud protestid, 2019. aasta majandusraskuste vastu suunatud protestid ja 2022. aastal naiste õiguste teemast tõukunud protestid.

2022. aasta protestid, mille algatas islami moraalipolitsei vahi all olnud noore naise tapmine, meelitasid tänavatele mehi ja naisi, vanu ja noori, rikkaid ja vaeseid. Lõpuks suruti need maha, teatati sadade inimeste surmast ja tuhandete vangistamisest, kuid võimud andsid ka teatud määral järele naistele, kes eiravad nüüd rutiinselt avalikke riietumisreegleid.