Viimaste kuude jooksul on teist pea igapäevaselt meedias räägitud. Kuidas see teile mõjunud on?

Olen pidanud õiguskantsleri ametis pidevalt selgitama, et ma ei soovi ega saa ennast siduda ühegi erakonna, opositsiooni ega koalitsiooniga. Ma tõepoolest ei ole seda teinud, ma ei ole ennast kandidaadiks pakkunud, ei ole kellegagi milleski kokku leppinud. Olen täitnud oma ametivannet.

Kas kogu trall, mis teie ümber käinud on, on pannud teid ka meelt muutma? 

Ei. 

Seega te soovite presidendiks saada?

Ma olen alati väga täpselt ja siiralt väljendunud, et mina oma praegusest ametist ise kuhugi ei pürgi, mina ei ole ennast kandidaadiks pakkunud. Kui aga peaks tekkima olukord, et erapooletu ja kogenud inimesena, kes võiks suuta vabariigi presidendi rolli täita, nähakse just mind ning piisav hulk riigikogu liikmeid teeb mulle ettepaneku, siis on vastutustundlik see vastu võtta.

Sarnane teema käis läbi ka tänasel riigikogu vanematekogu kogunemisel. Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles seal, et piisava toetuse korral olete te valmis kandideerima presidendiks. Vanematekogus osalenud poliitikutele jäi selgusetuks, mis need tingimused kandideerimiseks ikkagi on. Mis oli teie sõnum Hussarile, kui te omavahel rääkisite?

Kui riigikogu liikmed küsivad minult nõusolekut presidendikandidaadina ülesseadmiseks, siis suhtun sellesse ettepanekusse suure austusega ja võtan selle vastu. Minu ainus tingimus on olnud ja saabki olla see, et mind ei seostata ühe erakonna, koalitsiooni või opositsiooniga sellepärast, et õiguskantsler peab olema erapooletu.

Ma olengi olnud erapooletu ja ka vabariigi president peab olema erapooletu riigielu tasakaalustaja, riigi esindaja, inimeste kokkutooja, inimeste murede sõnastaja, lahenduste näitaja, tulevikuvisiooni kujundaja. Eeldus on tõepoolest see, et säilitan oma erapooletuse ning ei ületa õiguskantsleri ega vabariigi presidendi rollide piire.

Mis see lävend ikkagi on, et te kandideeriks?

Küsimus ei ole häälte arvus ja seda ei saa mina ka mitte kellelegi kuidagi ette kirjutada. Ma tõepoolest austan riigikogu liikmete valikuid. Nemad otsustavad, keda üles seada ning keda salajasel hääletusel lõpuks toetada. Minu ainus kriteerium on, et ma säilitan erapooletu kuvandi sellepärast, et ma sisuliselt ja tegelikult olengi erapooletu.

Lauri Hussari sõnul olete te valmis kandideerima presidendiks piisava toetuse korral. Mida see piisav toetus ikkagi tähendab?

Et see ei ole ühe või kahe erakonna 21 liikme ettepanek. See ettepanek peab tulema piisavalt hulgalt riigikogu liikmetelt ja annab kindluse, et mind nähakse erapooletu kandidaadina, mitte ühe või teise vaidleva erakonna või poole kandidaadina.

Seega ma saan aru, et osa hääli peaks tulema ikkagi ka Keskerakonnalt ja Isamaalt? 

Vajalik oleks, et see ettepanek kinnitaks, et ollakse valmis aktsepteerima mind erapooletu tasakaalustajana. Teisiti, minu arvates ei ole kuigi lihtne seda väga rasket ja vastutusrikast tööd teha, mida vabariigi presidendi töö endast kujutab. Mina ei tea, kes oleks valmis toetama nõusoleku küsimisel ja ammugi ei saa ma isegi oletada, kes kuidas salajasel hääletusel hääletaks.

Ehk kui nende allkirjadega peaks tuldama, on minul võimalik otsustada, kas võtta ettepanek vastu või mitte. Siin on keskseks küsimuseks erapooletus, erapooletu kuvandi säilitamine sellepärast, et ma tõepoolest olengi oma tööd teinud erapooletult nii hästi, kui ma oskan Eesti huvides.

Ma saan aru, et 21 häält on põhimõtteliselt piisav, aga teil oleks vaja, et kõikidest erakondadest tuleks jah-hääli?

Sellist nõudmist mina kahtlemata ei saa esitada ja on teada, et vähemalt ühel erakonnal on oma kandidaat ja nemad ootavad hoopiski valimiskogu. Ma olen pidevalt väljendanud, alates sellest, kui mind võimaliku kandidaadina välja pakuti, et see ei olnud minu initsiatiiv. Mina ei olnud selleks luba andnud, mina ei olnud seda palunud. Ma palun ennast mitte siduda ühegi erakonna, opositsiooni ega koalitsiooniga.

Kas 21 häält oleks teie jaoks ikkagi piisav või soovite, et neid oleks enam-vähem 68, et oleksite valmis kandideerima presidendiks?

See ei ole minu soovida. Minu jaoks on olulisem kui laiapindne, arvestades fraktsioone ja ka fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute arvamusi, see toetus ja valmisolek just mind erapooletu tasakaalustajana aktsepteerida oleks.

Kas sellisel juhul peaks jätma Keskerakond või Isamaa oma saadikutel hääletamise vabaks?

Seda ei ole minul mitte kuidagi sobiv nendele ette kirjutada. See on riigikogu liikmete vaba valik, keda nemad presidendina näevad ja samamoodi on riigikogu liikmetel vaba valik salajasel hääletusel. Ma olen väga tänulik riigikogu juhatuse liikmetele, fraktsioonijuhtidele, fraktsioonidesse mittekuuluvatele saadikutele, kõikidele riigikogu liikmetele, kes on minuga ühendust võtnud. Ma olen nad ära kuulanud ja ma olen eriti tänulik kõikidele neile, kes minu praegusest rollist tulenevaid raame mõistavad. Väga paljud on mõistnud.

Kui te saate kandidaadiks aga ei osutu valituks, siis kas te saaksite õiguskantslerina jätkata?

Jaa, loomulikult. Kuna ma ei ole ühtegi õiguskantsleri tööle seatud nõuet ei sisuliselt ega vormiliselt rikkunud, siis loomulikult on see võimalik ja seda olen ka algusest peale nii suuliselt kui kirjalikult kinnitanud.

Säilitan igal juhul erapooletuse. Kui peaks tekkima olukord, et mind kandidaadina registreeritakse, siis mõistagi osalen aruteludes ja kohtumistel annan intervjuusid. Selleks ajaks on mul ammu planeeritud puhkus, mis oli küll mõeldud teiseks eesmärgiks, aga siis saan seda kasutada nende ülesannete täitmiseks ja ka seal ei ole minu eesmärk tegeleda populismiga või üritada kedagi enda poolt hääletama meelitada, vaid saan üksnes vastata nendes piirides, mida minu praegune amet võimaldab ja mida presidendiamet kandidaadile ette kirjutab.

Isamaa ja Keskerakonna esindajad on öelnud, et nad ei saa teid toetada enne, kui nad on teiega päriselt kohtuda ja vestelda saanud, sest vastasel juhul ei saa nad oma arvamust teie osas kujundada. Mida te sellest arvate?

Ma olen avalikes aruteludes, aga ka väga teravates vaidlustes osalenud juba üle 20 aasta ja nüüd juba üle kümne aasta olnud väga sage külaline riigikogu täiskogus. Olen igal aastal käinud komisjonides ja fraktsioonides, seega oleme saanud arutada kõiki võimalikke küsimusi, mis puudutavad nii õiguskantsleri kui ka vabariigi presidendi pädevust. Loomulikult on need kohtumised võimalikud, kui kandideerimisprotsess edasi liigub.

Kas enne 21. augustit võiks olla võimalik pidada erakondadega ametlikke või mitteametlikke kohtumisi?

Ilmselt on väärikas selline kutse vastu võtta, kui see esitatakse näiteks pärast seda, kui kandideerimiseks on juba nõusolekut küsitud. Ma ei tea täpselt tänase vanematekogu tulemusi, mul ei ole olnud mahti ennast kurssi viia, aga kui sellest lähtuvalt on olukord muutunud ja selline kutse esitatakse, siis on ilmselt väärikas see vastu võtta.

Lauri Hussar ütles täna, et ta arutab teiega, kas ja kuidas oleks võimalik teie ametist tulenevalt erakondade fraktsioonidega kohtuda enne ametliku kandidaadi staatust. Kuidas see saaks võimalik olla?

Kui on selge, et riigikogu liikmed ongi tõepoolest hakanud minu toetuseks allkirju koguma ja selle protsessi raames niisugune kutse esitatakse, ning see on võimalik vastu võtta nii, et see minu erapooletust ei kahjusta, siis usun, et selline kohtumine on võimalik.

Seega teie ametikoht ei tule sellisel juhul kuidagi takistuseks?

Ei tule, kui ma ei lase ennast käsitleda ühegi erakonna ega leeri kandidaadina ja juhul, kui ma ei välju nendes aruteludes oma praeguse ameti piiridest. See aga pole keeruline, sest tunnen täpselt nii õiguskantsleri kui ka vabariigi presidendi tööd. Nendes on väga suur sarnasus ja oluliseks teljeks ongi erapooletus.

Kas te ootate tegelikult kohtumisi erakondadega?

Minu püsiv positsioon on olnud see, et mina ennast kandidaadiks ei paku. Mina teen pühendunult, täie jõu ja erapooletusega praegust tööd edasi. Kui riigikogu liikmed kutsuvad ja teevad ettepaneku, siis ma austan riigikogu liikmete rahva mandaati ja kui minu amet lubab, siis olen need kutsed alati vastu võtnud. Kellelegi midagi lubada, midagi kokku leppida või oma ameti eetikast väljuda ma kindlasti ei saa ega ka soovi.

Kas see võiks olla võimalus, et Lauri Hussar kutsub teid riigikogu saali ja te saategi kohe erakondade esindajatega rääkida?

Ma ei tahaks küll hakata riigikogu liikmetele ette kirjutama, keda või kuidas nad peaksid praegu kandidaadina üles seadma. Seega jään siin kindlasti vastuse võlgu. Ma ei ole selle peale mõelnud ja arvan, et see on puhtalt riigikogu liikmete ning riigikogu juhatuse otsustada ja mina neid otsuseid austan.

Mingisugust probleemi seal ei oleks?

Kui ma järgin erapooletuse nõuet ja ametieetikast tulenevaid piire, mis ei ole keeruline, sest juhul, kui need küsimused ja vastused piirnevad üksnes vabariigi presidendi rolliga, on need kõik sellised, mida mul on võimalik anda ka õiguskantsleri ametis olles, siis ma usun, et seal mingit probleemi ei ole.

Täna selgus, et Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land pürgib ka presidendikandidaadiks. Kui tugevaks kandidaadiks te Landi peate?

Minu jaoks on kõik need inimesed, kellest selles võtmes on kõneldud, väga sümpaatsed. Võib-olla sõna "ka" oli selles mõttes eksitav, et mina ei ole ennast kandidaadiks pakkunud ja mina ei pürgi.

Juba spekuleeritakse, et Isamaa ja Keskerakond võivad toetada just Landi kandidatuuri. Kas ja kuidas Landi kandideerimine ja see võimalik toetus teid mõjutab?

See ei ole jällegi minu otsustada. Saan korrata ainult seda, et riigikogu liikmetel on vabadus valida kandidaadina ülesseadmiseks see inimene, keda nad soovivad ja hiljem toimub salajane hääletus.

Kas teoorias te peaksite teda tugevaks konkurendiks?

Kuna mina ei ole ennast kandidaadiks pakkunud ega võitle selle nimel, siis ma seda üldse nii ei vaatagi.

Kas te olete kaalunud õiguskantsleri ametist tagasiastumist selleks, et saaksitegi keskenduda just presidendivalimiste kampaaniale?

Ei ole. Ma olen vastanud kogu aeg ausalt ja siiralt, et mina ei pürgi praegusest ametist kuhugi. Mina ei ole ennast kandidaadiks pakkunud, ma ei ole palunud kellelgi ennast üles seada ega ole andnud selleks ka nõusolekut.

Küll aga näen olukorda nii, et kui rahvaesindus tõepoolest soovib riigipea valida riigikogus, mis eeldab opositsiooni, koalitsiooni ja nii-öelda leerideülest toetust, siis see on põhiseaduse mõte.

Kui riigikogu liikmed leiavad, et see inimene, kes sel moel peaks riigiteenimist jätkama, olen just mina, siis on väärikas öelda, et olen nõus kandideerima. Kuna täna riigikogu esimees enne vanematekogu selle kohta küsis, siis selle vastuse ma ka andsin.

Miks te ei taha loobuda õiguskantsleri kohast?

Ma olen andnud ametivande teenida õiguskantslerina ja juhindun täpselt põhiseadusest. Põhiseadus näeb ette, et juhul, kui ametisolev riigikontrolör, õiguskantsler või kohtunik valitakse vabariigi presidendi ametisse, lõpevad tema volitused ametivande andmisel.

Ei ole vähimatki sisulist ega vormilist põhjust sellepärast tagasi astuda ja mingit kampaaniat ei tee ma sellepärast, et ma ei ole ise avaldanud soovi sellesse ametisse pürgida.

Kas soovite veel midagi omalt poolt lisada?

Võib-olla arvatakse, et presidendiamet on midagi lihtsat, samas tähtsat ja toredat. Ma tunnen seda ametit väga põhjalikult. Seda tööd hästi teha on sama raske kui õiguskantsleri töö, see on sisu poolest üsna sarnane, mõnes küsimuses isegi raskem. See on pigem üks päris keeruline viis riiki teenida.