1992. aastal toimunud presidendivalimised olid väga erilised. Ühtpidi ajaloolised, sest esimest korda valiti taasiseseisvunud Eestis presidenti. Teisalt kasutati ka valimissüsteemi, kus esimeses voorus sai riigipea üle otsustada rahvas.

"Ma olin alles tubli tudeng Tartu Ülikoolis. Ja toona oli ainus kord, kui oli ju ka rahvahääletus. Mina olin see Lennart Meri pooldaja," meenutas praegune Delfi vanemtoimetaja Kärt Anvelt.

Nii Sildam kui ka Anvelt möönsid, et Lennart Meri oli tõeline superstaar, kellele kõik vaatasid alt üles.

"Ta oli ju tõeline super-superkangelane, põhimõtteliselt superhiir, kohutava töövõimega, kes käis ja sõitis mööda neid riike ja otsis Eestile toetust ja oli suurepärane kõnemees, keeleoskusega inimene," rääkis Anvelt.

Sildam tuletas aga meelde, et aastal 1992 oli Arnold Rüütel siiski favoriit. "Selle rahvahääletuse taustal ikkagi hingas ju temast eespool. See oli ju lõppude lõpuks riigikogu otsus, et Lennart Meri saab presidendiks," nentis Sildam.

1996. aastal olid taas riigikogus vastamisi vanad rivaalid Meri ja Rüütel, kuid kumbki ei kogunud parlamendis vajalikku toetust. Esimest korda läks presidendiralli valimiskogusse.

Kui Anvelti meenutuse järgi oli Meri iseloomust tulenevalt selleks ajaks tekkinud foon, et ta ei saa poliitikute hääli enda taha, siis Sildami meelest oli Eesti vaatest väga loogiline, et Meri saab 1996. aastal uuesti presidendiks.

"Kõik asjad olid pooleli, suured välispoliitilised asjad ja Eesti liikumine idast läände. Lennart oli ikkagi ju selgelt selline lääne kehastaja," ütles Sildam.

Lõpuks sai valimiskogu teises voorus ülekaaluka häälteenamuse Lennart Meri ja ta sammus pidulikult Estonia kontserdisaalis teise ametiaega.

Millenniumivahetuse järel selgus president taas valimiskogu teises voorus, kusjuures seal üles seatud Toomas Savi ja Arnold Rüütel riigikogus isegi ei kandideerinud. Hiljem valijameestekogus osutus valituks Rüütel.

2006. aastal algas valimisprotsess taas riigikogus, kus teises ja kolmandas voorus üles seatud Toomas Hendrik Ilves sai mõlemal korral 64 häält ehk presidendi ametist jäi napilt neli häält puudu. Jällegi jõudis järg valimiskoguni, kus Ilvese vastu kandideeris Arnold Rüütel.

"Olin Toomas Hendrik Ilvese absoluutne fänn või hoidsin talle pöialt. Ja kui neid hääli seal siis loeti ja siis sa vaatad, et no täiesti tasavägine. See oligi ju lõpuks, jumal hoidku, kas see oli kaksteist häält vist, mis nende vahel oli,"  lausus Anvelt.

"Aga Toomas valiti presidendiks ja mul on väga hea meel. Eesti sai ühe, ma arvan, ühe kõigi aegade parima presidendi."

Sildam mäletab, et pärast Ilvese äravalimist surus ta värskel presidendil Estonias kätt, soovis õnne ja läks Postimehe toimetusse lugu kirjutama. Mõne aja pärast kutsus Ilves ta enda juurde presidendi kantseleisse tööle.

"No siis ta ühel hetkel helistas ja ma ütlesin, et ei, ma töötan Postimehes, mul on see väga hea, aitäh. Siis ta helistas kolmas kord ka ja no siis nõrk inimene murdub. Tegelikult muidugi on see, et presidendile on väga keeruline ei öelda," tõdes Sildam, kellest sai järgnevaks kümneks aastaks president Ilvese pressinõunik.

2011. aasta läks ajalukku kõige lühemate presidendivalimistega, kui riigikogu esimeses voorus sai Ilves 73 häälega taas riigijuhiks.

2016. aasta presidendivalimisi iseloomustas Anvelt aga kui vaatemängu "Eesti otsib superpresidenti". "See oli tõeline presidendikandidaatide tuur, täis draamat, ma ütleks, siiski ka pisaraid ja tohutult pettumust."

Valimisvõitlusesse astusid toona Allar Jõks, Eiki Nestor, Siim Kallas, Mailis Reps, Mart Helme ja Marina Kaljurand. Ent esmakordselt kukkusid presidendiotsingud läbi isegi valimiskogus.

Anvelt meenutas, et mitu kandidaati said tohutu pettumuse osaliseks, kuna arvasid ukse Kadriorgu enda jaoks iseenesest mõistetavalt avali olevat.

"Marina Kaljuranda mõtlen ja Siim Kallast mõtlen eelkõige. Teisi ma nii suurteks favoriitideks siiski ei pidanud. Marina Kaljurannal oli ju rahva tohutu toetus," ütles Anvelt.

Valimised läksid uuesti riigikogusse ja Sildami mäletamist mööda algasid Kadriorus arutelud, et mis saab siis, kui riigikogus ka ei valita ära ja läheb uuesti valimiskogusse. Poliitikud võtsid end siiski parlamendis kokku ja musta hobusena areenile sööstnud Kersti Kaljulaid, kellest suurem osa rahvast polnud tol hetkel midagi kuulnud, osutus riigikogus valituks rekordilise 81 häälega.

2021. aasta presidendivalimiste ajast on Sildamil eredaimaks mälestuseks intervjuu akadeemik Tarmo Soomerega, kes oli siis Teaduste Akadeemia president. Vikerraadio "Reedese intervjuu" salvestuse lõpus küsis Sildam justkui mööda minnes, kas Soomere oleks valmis kandideerima presidendiks, kui poliitikud kutsuksid, mispeale vastas Soomere ohates: "Jah".

"Vot see on tõesti selline tunne, et laud sõidab ära ja tool kukub kokku ja siis ajakirjanik mõtleb, et mida ma nüüd siis teen, olles täiesti kindel, et ta vastab midagi, et no ei tea, sinna on veel pool aastat minna," meenutas Sildam.

Hiljem selgus aga, et Soomere ei meeldinud poliitikutele ja nad läksid kosja Alar Karisele.

Siiski polnud Alar Karise presidendiks valimine nii-öelda vormistamise küsimus, sest riigikogu esimeses voorus ei saanud ta piisaval hulgal hääli kokku. Mõned poliitikud otsustasid testida tema närve. Päev hiljem osutus Karis siiski 72 häälega valituks ja nii sai kunagisest Tartu Ülikooli rektorist ning riigikontrolörist Eesti Vabariigi kuues president.