Presidendivalimiste ajal toimus riigikogu esisel platsil EKRE meeleavaldus presidendi otsevalimiste toetuseks ja praeguse presidendivalimiste korra vastu. Ülle Madise ütles meeleavalduse kohta, et kavatseb olla kõigi president.

"Loomulikult soovin ma olla kõikide president ja ka oma eelnevas ametis olen alati öelnud, et kõik erakonnad ja kandidaadid, kes on valitud riigikogusse, esindavadki ju rahvast ja väärivad austust ja lugupidamist. Kõikide fraktsioonide ja kõikide saadikute taga on nende valijad ja nad on kõik võrdselt väärtuslikud," ütles Madise.

Madis peaks veel õiguskantsleri ametis esitama riigikogule õiguskantsleri büroo aastaaruande. Tema sõnul seal rollikonflikti ei teki. "Sellepärast et Vabariigi Presidendi volitused tekivad ja õiguskantsleri volitused lõpevad Vabariigi Presidendi ametivande andmisel. Ja selle ajani, mõistagi – kui on elu ja tervist –, täidan õiguskantsleri ülesandeid. Kuna valmis on saanud õiguskantsleri aastaülevaade, siis annan selle traditsioonide kohaselt Riigikogule üle," ütles Madise.

Madise ütles, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika suunale ta muutust ei taotle. "Ka edaspidi välis- ja julgeolekupoliitika peavad sündima vabariigi presidendi, vabariigi valitsuse ja riigikogu koostöös," ütles ta.

Presidendi otsevalimiste kohta ütles Madise, et see tooks kaasa suure kampaania ja suured valimiste korraldamise kulud. Tema sõnul leiduks ka siis neid, kellele valimistulemus ei meeldiks ning ütlevad seetõttu, et valimiskorraldus on vale. Madise ütles, et kui asuda presidenti otse valima, siis tuleks muuta ka volitusi nii, et rahvas tõesti tunneb, et sellest otsusest miski sõltub.

Madise ei osanud veel öelda, kas kavatseb presidendina minna elama Kadriorus asuvasse presidendi kantseleisse. "Minu päevad on niivõrd tihedad ja ma katsun hoida töö ja pereelu mõistlikku tasakaalu, tegeleda ka hobide ja spordiga, et ma katsun sättida ülesanded tähtsuse järjekorda. Seda küsimust me abikaasa ja laiema perega veel arutanud ei ole," ütles Madise.

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, milline president Ülle Madisest tuleb, ütles ta, et vaevalt ta oluliselt muutub.

"Õiguskantsleri ametis, ma usun, et on mind juba tundma õpitud. Vabariigi presidendi roll mõistagi on nüüd hoopis teistsugune, aga ma usun, et see põhiolemus – püüda asjadest rääkida nii, nagu need on, olla lahke, katsuda inimesi tiivustada, näha pigem head ja seal, kus on probleem, leida lühim ja parim tee selle probleemi lahendamiseks – saavad olema minu sihid ka edaspidi," ütles Madise.

"Ja veel kord: mitte keegi ei tee üksi mitte midagi. Ma väga loodan, et nõuandjaid ja toetajaid jagub ka siis, kui juba ametisse olen astunud," lisas ta.

Rääkides presidendi rollist sisepoliitikas ütles Madise, et usub sellesse, et ükski Eesti erakond, riigikokku valitud saadik ega ka mitte ükski inimene, kes asub riigikokku kevadel kandideerima ei taha Eestile halba ja selle tõttu tuleb kõikidega lugupidavat kontakti hoida.

"Ja olgu seda kerge või raske uskuda, aga õiguskantsleri ametis, ma olen suutnud seda kontakti hoida, aga mulle tundub, et see poliittehnoloogia, mis seisneb ehitamise asemel lammutamises, et see võib-olla ei vii meid enam edasi. Et oleks aeg ehitada usaldust, ja nagu tänases kõnes ka rõhutatud: oluline on see, et iga riigiametnik, iga riigikogu liige, ka president väärib seda usaldust, selleks tuleb iga päev tööd teha," lausus Madise.

ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat küsis, et kui praegusel valitsusel on rahva seas paariteistprotsendiline toetus, siis kas presidendil on mingi roll, et ta peaks kuidagi selles olukorras mingit positsiooni võtma.

"Juhul, kui riigikogu otsustab vabariigi valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldada ja valitsus seda palub, on võimalik presidendil otsustada erakorralised valimised. Kui kujuneb seis, kus valitsuse toetusprotsent ja populaarsus rahva seas on tehtud otsuste tõttu kahanenud, siis ma ei teagi ühtegi sellist riiki, kus ilma umbusaldust avaldamata või vabatahtlikult tagasi astumata, pelgalt avaliku arvamuse küsitluste tõttu tuleks valitsusel ametist lahkuda või riigikogul laiali minna. Sellist riiki ei ole," vastas Madise.

"Ja ma loodan, et kõik märkavad sedagi, et kui vaatate näiteks otsevalitud presidente, vaatate teiste riikide valitsusi, siis majanduslikult ja julgeolekupoliitiliselt keerulistel aegadel kahjuks keeruliste otsuste tagajärjel toetusprotsent kipubki langema. Kõikidel soovitan lähtuda sellest põhimõttest: kus viga, näed laita, mine ja aita, mitte mine ja laida," lisas ta.

Rääkides segadusest riigi kaitsevaldkonnas ja riigikaitsehangetes, ütles Madise, et riigikontrolli auditist lähtudes tuleb asjad korda teha.

"Kas keegi on midagi pahatahtlikult tegemata jätnud, see selgub õigusriigile kohaselt uurimise tulemusel. Aga täiesti võimalik on, et pahatahtlust ei ole, et lihtsalt objektiivselt ei ole jõutud teha seda, mida vaja. Riigikontrolli kriitika minu arvates on alati austusväärne. Olles ise riigikontrollis töötanud, ma tean, mis meetoditega, kui täpselt, kui põhjalikult neid järeldusi tehakse, ja need ei ole mitte kunagi suunatud oma riigi vastu, vaid oma riigi poolt. Nii et siin ei ole kaotajaid ega võitjaid – täpsemini, võitja on see, kes suudab teha asjad korda nii, et kõik on hästi ja ka paistab hästi," lausus Madise.

President Alar Karise ja välisministeeriumi konflikti ei soovinud Madise täpsemalt kommenteerida.

"Mul ei ole vähimatki moraalset õigust vabariigi president Alar Karist kritiseerida. Nende sündmuste juures, mille pärast teda mõned etteheited tabasid, mina ei olnud. Ja elukogemus näitab, et enne tee selgeks faktid, siis mõtle, siis järelda ja siis mõtle, kas ütled," ütles ta.

"Edaspidi oma töös, kui peaks tekkima olukord, kus tõepoolest on erinevad seisukohad riigikogu väliskomisjonil, välisministeeriumil, võib-olla diplomaatilisel korpusel, peaministri kaaskonnal, vabariigi presidendil, siis olen ka varem intervjuudes öelnud, et minu arvates oleks õige omavahel avatult küsimused läbi arutada, langetada Eestile kasulik parim otsus ja siis kõikidest sellest otsusest ka lähtuda," lisas Madise.

Opositsiooni üleskutsete kohta korraldada Eestis erakorralised valimised, ütles Madise, et need on võimalikud.

"Märtsis on saabumas riigikogu valimised. Kui keegi soovib praegu valitsusvastutuse võtta, siis peale umbusalduse avaldamist on see võimalik ja võimalikud on ka erakorralised valimised," ütles Madise.