Poschardt leiab, et septembri alguses võib Saksamaa poliitiline maastik seista silmitsi suurima murranguga alates 1946. aastast. Parempopulistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib siis võita suurelt Saksi-Anhalti liidumaa valimised.

Poschardti sõnul on ühiskond juba lõhenenud ning mõlemad pooled on otsustanud vastasseisu pigem teravdada kui teineteisele käe ulatada.

Poschardti hinnangul algasid probleemid juba Angela Merkeli valitsusaja alguses ning Saksamaa peavoolupoliitika on alates 2005. aastast järjekindlalt liikunud vasakule. Tema hinnangul võttis Merkeli juhitud CDU toona üle paljud sotsiaaldemokraatide (SPD) seisukohad, mistõttu kaotas paremtsentristlik partei osa oma identiteedist. Tekkinud poliitilise tühimiku on Poschardti hinnangul täitnud AfD.  

"Tõsi küll, alguses tagas see strateegia CDU võimulejäämise, sest ilma selleta polnud võimalik koalitsiooni moodustada. Kantsler ei juhtinud riiki, vaid reageeris sündmustele, seda nii ajastu vaimus kui ka arvamusküsitlejate koostatud kavade kohaselt," kirjutab Poschardt.

Kuna CDU on omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikke seisukohti, tõrjus see SPD-d üha enam vasakule, õõnestades omakorda ka selle poliitilist identiteeti. Poschardti sõnul on AfD nüüdseks kerkinud riigi populaarseimaks parteiks, samal ajal kui CDU konservatiivne valijaskond on riigi juhtimisega üha rahulolematum. 

"Saksi-Anhaltis, kus sel pühapäeval toimuvad valimised, on AfD oma seni suurima võidu lävel. Karismaatilise parteijuhi eestvedamisel on erakond suutnud tungida sügavale ühiskonna südamesse, kahtlemata osaliselt seetõttu, et praegune föderaalvalitsus on ebapopulaarsem kui ükski varasem valitsus," kirjutab Poschardt.

Poschardt rõhutab samas, et teisel pool tulemüüri ehk AfD-s ei ole paraku võimule pääsenud kodanlikud, mõõdukad ja parempoolsed konservatiivsed jõud. 

"Selle asemel domineerib seal tormakas seltskond, kes nimetab end rahvusrevolutsionäärideks," hindab Poschardt.

Poschardt peab AfD-s domineerivaid jõude radikaalseks ning leiab, et nende nõudmiste elluviimine võiks viia väga tõsiste ühiskondlike konfliktideni. Ta muretseb, et olukord riigis on juba plahvatusohtlik ning järjekordne islamistlik rünnak või rahva tahte vastaste koalitsioonide moodustamine võivad viia niigi hapra tasakaalu kokkuvarisemiseni.

Konservatiivne, ettevõtlust toetav ja keskklassi esindav poliitiline kese on murelik ja hirmul ning seetõttu taandub aruteludest. CDU ridades kaaluvad need, kes on partei kehva tulemust hiljutistel valimistel pikalt kritiseerinud, juba seda, millal ja kuidas kantsler Friedrich Merz kukutada, leiab Poschardt.