Paremtsentristliku kristlik-demokraatliku liidu (CDU) veteranpoliitiku Thomas de Maizière'i hinnangul on AfD-st saanud paljude valijate jaoks erakond, mis pakub lootust. Seega ei väljenda AfD-le antud hääl enam pelgalt protesti, vaid paljude valijate lootust, et riigis leiavad aset muutused.

Maizière on olnud Ida-Saksamaa poliitikaga seotud alates 1990. aastast. Ta on töötanud Angela Merkeli kantseleiülemana ja olnud ka siseminister. Sarnaselt Maizière'ile püüab ka ülejäänud Saksa poliitiline eliit praegu mõista, mida AfD võit Saksi-Anhalti liidumaa valimistel endaga kaasa toob.

Ajaleht The Times kirjutab, et kuigi AfD-d peetakse paremäärmuslikuks erakonnaks, ei toetanud valdav osa valijaid parteid selle äärmuslike vaadete tõttu. AfD valijaid ühendavad eelkõige mure elatustaseme, hinnatõusu, turvatunde ja Saksamaa kiirete ühiskondlike muutuste pärast.

Valimistulemusi analüüsinud küsitlused näitasid, et paljud AfD-d toetanud valijad olid eelkõige mures majandusliku olukorra, hinnatõusu, elatustaseme ja turvatunde pärast. Umbes 80 protsenti leidis, et ei suuda enam oma elatustaset säilitada. 89 protsenti küsitletutest leidis, et hinnad on tõusnud tasemele, kus nad ei suuda enam oma arveid tasuda.

Veidi üle 90 protsendi AfD valijatest ütles, et nad on väga mures välismaalaste suure arvu pärast Saksamaal. 85 protsenti küsitletutest leidis, et ühiskond muutub Saksamaal liiga kiiresti. 

97 protsenti AfD valijatest leidis, et erakond mõistab teistest parteidest paremini inimeste kasvavat ebaturvatunnet.

Küsitlused viitavad sellele, et paljud valijad on peavooluparteide tegevuses sügavalt pettunud. AfD on seda rahulolematust õhutanud ning püüab kujutada peavooluparteisid valitseva klassina, mis ei mõista tavaliste sakslaste muresid.

Samal ajal pakub AfD oma toetajatele tugevat ühtekuuluvustunnet ja rahvuslikku uhkust, mis aitas tõsta valimisaktiivsuse rekordilise 77,8 protsendini. AfD esinumber Ulrich Siegmund tegi kampaaniat loosungi "Kõik on võimalik" all.

90 protsenti AfD toetajatest ütles, et erakond tagab, et "meie, idasakslased, võime taas oma saavutuste üle uhkust tunda". 

Umbes kaks kolmandikku neist ei pea oluliseks, et AfD liidumaa-organisatsioon on liigitatud äärmuslikuks. Peaaegu üheksa kümnest peab AfD-d hoopis "tsentristlikuks erakonnaks". Ligi kolmveerand vastanutest leiab, et demokraatia ja õigusriik on ohus, kuid mitte AfD tõttu.

Erinevalt teistest endise Ida-Saksamaa piirkondadest, nagu Brandenburg ja Saksimaa, puudub Saksi-Anhaltil ka tugev piirkondlik identiteet.

Pärast Saksamaa taasühinemist ei kujunenud Saksi-Anhalti valijatel tugevat sidet ühegi konkreetse erakonna ega valitsusega. Esialgu domineerisid piirkonnas sotsiaaldemokraadid, hiljem kristlikud demokraadid.

Saksi-Anhalti majandust mõjutavad kõrged energiahinnad ja rasketööstuse üldine allakäik ning töötuse tase on seal kõrgem kui Ida-Saksamaal keskmiselt. 

Samas võib AfD selline edu ka mujal korduda, kui peavooluparteid ei suuda mõista, mis on populistide populaarsuse taga. Viimane valimistulemus näitab, et senine Saksamaa strateegia AfD tõrjumiseks võib olla ammendumas. Mida populaarsemaks erakond muutub, seda keerulisem on seda üksnes poliitilise isolatsiooni abil kõrvale tõrjuda.

Samal ajal kasvab surve kantsler Friedrich Merzi valitsusele, kuna ees ootavad järgmised liidumaavalimised. 20. septembril toimuvad valimised Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis. Mecklenburg-Vorpommernis jääb Merzi juhitud CDU küsitluste järgi AfD-le selgelt alla, Berliinis aga ähvardab CDU kaotada võimu vasakpoolsete erakondade koalitsioonile.

Kuigi Merz ütles pärast AfD valimisvõitu, et võtab olukorda väga tõsiselt, kasvab CDU-s rahulolematus tema juhtimisega, vahendas Politico. 

Reinimaa-Pfalzi liidumaa peaminister Gordon Schnieder leidis, et erakond ei saa senisel viisil jätkata. Tema sõnul peab poliitiline tsenter usalduse taastamiseks esmalt vaatama iseenda poole ning pakkuma inimestele vähem konflikte, selgemaid otsuseid ja konkreetseid tulemusi.