Ülle Madise osales pühapäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus oikumeenilisel lõikustänupüha missal. Tegu on traditsiooniga, mis ajas muutunud. Kui esimese kolme taasisesesvumise aja presidendi ajal oli nende amtisse astumise päeval tänujumalateenistus, siis pärast Kersti Kaljulaidi loobumist sellest on Alar Karis ja nüüd ka Madise osalenud oikumeenilisel jumalateenistusel, kus on kohal kõigi Eesti kirikute esindajad.

Poliitikute hinnangul võiks presidendi rolli juures mitmed aspektid üle vaadata. Kristjan Järvan Isamaast tõi näiteks, et presidendil on ainuõigus kuulutada välja sõjaseisukord.

"Kui see üks isik on kadunud või ta ei ole võimeline otsust langetama, siis ühtegi teist mehhanismi sõjaseisukorra välja kuulutamiseks ei ole," selgitas ta.

Madis Timpson Reformierakonnast ütles, et presidendi valimise seadust tuleks muuta nii, et kui riigikogus ei õnnestu presidenti valida, valitaks president valimiskogus ning valimine ei lähe sealt enam tagasi riigikokku.

Ta selgitas, et see, kes valimiskogus enim hääli saaks, olekski president. "See koht on minu arvates küll, mis au ei tee Eesti riigile. Selle võiks üle vaadata," lisas Timpson.

EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et presidendi otsevalimised annaks presidendile suurema otsustusõiguse. "Auvahtkond ei päästa presidenti, tuleb sisu juurde minna," nentis ta.

"Anda talle ka välispoliitikas rohkem iseseisvat mõtlemisõigust ja mitte pidada teda väimisministeeriumi puudliks, kes kohe visatakse Kadrorust välja, kui ta avaldab ühe mõtte," lisas Poolamets.

Lauri Läänemetsa sõnul tähendab otsevalimine, et suure tõenäosusega saab presidendiks poliitik.

"Pigem on põhiseaduse järgi selline parteide ülene järelevalvav ja laiemat pilti omav president palju parem tänase põhiseaduses kui see poliitikust president, kes rahva poolt valituks osutuks," selgitas ta.

Madise ametissevannutamine algab riigikogus esmaspäeval kell kolm.