12. oktoobril, lõpeb Alar Karise ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina. Viis aastat tagasi, päev enne ametisse astumist, 10. oktoobril 2021, osales valitud president Alar Karis lõikustänupüha jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Jumalateenistusel teenisid ja palvetasid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad ning valitud presidendi algav ametiaeg kanti Jumala ette.

Alar Karis kirjutas toona Toomkiriku külalisteraamatusse: "Hoidkem ja armastagem meie Eestimaad!" See lause sobis tema ametiaja algusse, kuid sobib hästi ka seda lõpetama, sest just nõnda on Sirje ja Alar Karis ise toiminud.

Oma viimases Facebooki postituses eraisikuna enne presidendiametisse asumist tänas Alar Karis kirikuid ilusa teenistuse eest ja lõpetas sõnadega: "Kindlasti kohtume veel."

Kohtusimegi. Toona oli ta juba öelnud, et kiriklik talitus ei pea olema presidendi ametisse astumise riikliku tseremoonia kohustuslik osa. Ometi tuli ta ise kirikusse, vabatahtlikult ja ilma protokollilise sunduseta. Selles väikeses, kuid tähenduslikus eristuses peegeldub hästi kogu tema ametiaja hoiak, et kuigi riigikirikut Eestis ei ole, ei pea nad olema teineteisest võõrandunud. Ilmalik riik ei pea olema usukauge riik.

Kirikusõbralikkus ei tähenda riigipea puhul usuliste loosungite kasutamist ega ühe kiriku eelistamist teistele. See näitab lugupidamist inimeste usu, kirikute ajaloolise pärandi ja tänapäevase ühiskondliku panuse vastu.

Alar Karis ja Sirje Karis on seda austust näidanud oma kohalolekuga. Nad on olnud jõuluõhtuti üheskoos kogunenud kirikulistega Puhjas, Pärnus, Viljandis, Raplas ja Jõelähtmel. Teleülekande kaudu sai neist teenistustest kogu Eesti jõuluõhtu. Kõik võisid tunda, et presidendipaari osalemine ei olnud neil puhkudel etendus, vaid loomulik osa ühisest ülemaalisest Jeesuslapse sünnipühast.

President Karis on osalenud vabariigi aastapäeva ja võidupüha jumalateenistustel, külastanud kogudusi ning olnud ristirahva seas paljudel olulistel hetkedel. Põltsamaa kiriku taastamise tänupäeval 2022. aastal ütles president: "Kurjus võib hävitada kirikuid, kuid ta ei suuda hävitada usku ja lootust."

Need sõnad puudutasid sõjas kannatavat Ukrainat, aga ka meie enda mälu. Pühakoda on rohkem kui hoone, sest tema varemetest ülesehitamine räägib rahva vaimsest vastupidavusest.

Samal aastal võttis president Eesti Piibliseltsilt vastu nimelise Piibli ning vestles uue eestikeelse piiblitõlke ettevalmistamisest. Järgmisel kevadel kohtus ta luterliku maailmaliidu peasekretäri õpetaja Anne Burghardtiga. Neil kohtumistel tunti huvi selle vastu, kuidas kirik elab, millist keelt kasutab, mida uurib ja kuidas tegutseb üle maailma. Teadlasest presidendile omaselt küsis Alar Karis sageli mitte ainult seda, mida kirik arvab, vaid miks ta nõnda arvab ja mida ta tegelikult teeb.

Eesti Kirikute Nõukogu suhtes oli presidendi hoiak algusest peale avatud. Juba 2021. aasta detsembris rääkisid kirikujuhid temaga diakooniast, hingehoiust, rehabilitatsioonist, laste ja noorte toetamisest, eakate eest hoole kandmisest ning vaimsest tervisest. Hilisematel kohtumistel arutati kirikute ja riigi koostööd ning kirikute rolli ühiskondliku sidususe hoidmisel.

President oli nõus kirikute esindajatega, et kirikute panus ühiskonda ei piirdu jumalateenistuste pidamisega. Kogudused on teenimas inimesi seal, kus vajatakse hingehoidlikku ärakuulamist, toitu, varjupaika, leinaabi või lihtsalt kinnitust, et ei olda üksi.

Sama vaimu kandis tema tervitus Taizé Euroopa noorte kokkutulekule Tallinnas 2024. aasta lõpus. Tuhanded noored, ühised palved ja laulud ning külalistele avatud kodud tuletasid meelde, et kristlus ei ole üksnes mineviku kultuurikiht. See on elav usk, mis õpetab usaldama ning paneb erineva tausta ja keelega inimesed koos tegutsema. Presidendi tervituse keskne mõte, et usaldus on kõige alus, kõlas selles kontekstis eriti täpselt.

Rooma-Katoliku Kiriku apostelliku administratuuri sajanda aastapäeva konverentsil 2024. aastal tänas ta katoliku kirikut töö eest noorte ja abivajajatega, hariduse, kultuuri ja hingehoiu valdkonnas. Ta sidus peapiiskop Eduard Profittlichi märterluse julguse, vabaduse ja inimväärikusega. Kui Profittlich 2025. aasta septembris Tallinnas õndsaks kuulutati, oli selle tunnistajaks oma kohalolekuga ka president. See sündmus ulatus üle ühe kiriku piiride – märtrina surnud Eesti kodaniku lugu kuulub kogu meie rahva mällu.

Ka õigeusu maailmaga suhtles president tähelepanelikult. Kohtumisel oikumeenilise patriarhi Bartholomeusega tunnustas ta Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku osa meie maa vaimulikus ja kultuurilises elus, sealhulgas seto identiteedi hoidmisel, ning tõstis esile kiriku toetust Ukrainale.

Veel tänavu kevadel viis riigivisiit Kreekasse presidendipaari ka Agia püha Ristija Johannese kloostrisse, kus teenivad nunnadena Eestiga seotud õed. Selliste kohtumiste järel ei ilmu meediaväljaannetes suuri pealkirju, kuid need loovad tugevaid sidemeid, mille kaudu tajume, et Eesti kristlaskond kuulub avaramasse üleilmsesse osadusse.

Erilise kaalu omandas õigeusu teema seoses kirikute ja koguduste seaduse muutmisega. President jättis seaduse 2025. aastal kahel korral välja kuulutamata ning pöördus lõpuks riigikohtusse, sest pidas riigi julgeoleku kaitseks valitud piiranguid usuvabaduse ja ühinemisvabaduse seisukohalt liiga avaraks. Riigikohus jäi teistsugusele seisukohale ning president kuulutas seaduse seejärel välja.

Selle vaidluse juures ei ole peamine, kas kõik nõustusid presidendi õigusliku hinnanguga. Oluline oli, et usuvabadust ei käsitletud kõrvalise või tülikalt aeglustava küsimusena. President Alar Karis nägi usuvabadust põhiseadusliku õigusena, mida peab tõsiselt austama ka julgeolekukriisis.

Me ei ole olnud kirikutena presidendiga mitte kõigis ühiskondlikes küsimustes ühel meelel. 2023. aastal vastu võetud perekonnaseaduse muudatuse puhul jäi Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht presidendi otsusest erinevaks. Ent aus koostöö ei eelda alati üksmeelt. See eeldab, et teise seisukohta kuulatakse, selle põhjendusi ei pisendata ega naeruvääristata ning erimeelsused ei katkesta inimlikku lugupidamist. Alar Karise ametiajal on suhted jäänud püsinud.

Presidendipaari sõbralikkuses on olnud midagi põhjamaist ja eestilikku. Nad ei ole teinud suuri sõnu, kuid on samal ajal osutanud väga paljudele inimestele sooja tähelepanu oma kohaloluga. Eriti on erinevatele kohtumistele inimlikku loomulikkust lisanud presidendi abikaasa Sirje Karis, kes ka mitmetel kiriklikel sündmustel on osalenud koos presidendiga. Presidendipaar on ilmekalt näidanud, et usku ei pea pelgama ega peitma ka riigis, kus riigikirikute ei ole.

EELK konsistoorium otsustas tänavu anda president Alar Karisele EELK Teeneteristi I järgu, mis antakse üle 18. oktoobril Tallinna piiskoplikus toomkirikus. See tunnustus ei ole hinnang igale presidendi otsusele, vaid on kiriku tänu riigipeale, kes on suhtunud kirikusse partnerina, hoidnud dialoogi lugupidava ja avatuna ning olnud kohal ka siis, kui kohalolek ei olnud ainult ametist tulenev kohustus. Õnnistagu Jumal Sirje ja Alar Karise elu ja tegemisi ka järgmisel etapil nende eluteest.