Kulbergs, Eesti peaminister Kristen Michal ja Leedu president Gitanas Nausėda saatsid eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogu eesistujale Antonio Costale ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ühispöördumise, milles kutsusid üles keelustama Venemaa teravilja transiiti läbi Euroopa Liidu.

Läti peaminister sõidab sel nädalal Brüsselisse küsimust arutama.

"Suurim probleem on see, et tariifi- ja transiidiküsimuste otsustamise ainuõigus kuulub EL-ile. Me saame seda teatud tingimustel teha, kuid sellega kaasnevad teatud riskid," selgitas Kulbergs.

Ta rõhutas, et siiani pole Euroopa Liit Venemaa teraviljale sanktsioone kehtestatud. 

Kolmapäeva hommikul kordas Kulbergs juriidilist argumenti, et Venemaalt teistele riikidele müüdud teravilja ei loeta enam Venemaa omaks. Ta rõhutas, et teravili kuulub Läti strateegilistele partneritele – USA-le, Šveitsile ja Jaapanile.

"Sanktsioonide või kõrgemate maksude kehtestamisega mõjutame neid automaatselt ja nad võivad meid kohtusse kaevata," nentis Kulbergs, viidates ohule, et riik võib seeläbi kaotada sadu miljoneid eurosid.

Teisipäeval teavitati Läti valitsuse liikmeid, et teravilja transiidi keelustamise korral tuleks Lätil arvestada otsese 200–800 miljoni euro suuruse kohtuvaidluste ohuga.

Kulbergi sõnul on Leedu praegu seotud sarnase, 12 miljardi euro suuruse kohtuasjaga. Peaministri teatel peab Leedu tõenäoliselt maksma selles vaidluses sel aastal 450 miljonit eurot.

Läti peaminister soovis need näited Brüsselis "lauale panna", et arutada ühist EL-i keeldu.

Eesti otsustas kuu alguses kehtestada siseriiklikud sanktsioonid, mis keelavad Venemaa ja Valgevene teravilja transiidi läbi Eesti. 

Kulbergs juhtis aga tähelepanu asjaolule, et Eesti olukord on teistsugune – keelu kehtestamise ajal polnud Eestis ühtegi teraviljatransiidi lepingut sõlmitud. Lätil olid selleks ajaks aga lepingud sõlmitud 300 000 tonni peale.

Ta möönis, et varasemalt ei olnud teada, kui palju taolised kohtuvaidlused maksma võiksid minna ning ta rõhutas vajadust hinnata kohtuvaidlustest tulenevat riski riigieelarvele. 

Läti peaminister tunnistas, et kui valitsus võttis hiljuti vastu otsuse tõsta Venemaa transiiditasusid 300 protsenti, ei oldud kõigi asjaoludega täielikult kursis.