Raha peaks Kulbergsi sõnul tulema EL-i järgmisest seitsmeaastasest eelarvest uue konkurentsivõime fondi kaudu, et kompenseerida kaitsekulutuste suurenemist ja Venemaaga peetud kaubavahetuse kokkuvarisemist pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse. 

Kulbergs rääkis seda Politico uudiskirjale Brussels Playbook antud intervjuus.

Riia soovib, et see raha lisanduks muudele Lätile ette nähtud vahenditele. Seitse miljardit eurot moodustaks seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul peaaegu poole Läti prognoositavast 15,1 miljardi euro suurusest kaitse-eelarvest.

Nõudmine esitatakse tundlikul ajal, märkis Politico.

Läti on olnud üks Euroopa kindlameelsemaid Ukraina toetajaid ning suurendanud Moskva täiemahulise sissetungi järel järsult kaitsekulutusi, samal ajal kui sanktsioonid ja kahepoolse kaubavahetuse kokkuvarisemine on tugevalt kärpinud majandussidemeid, mis varem olid suunatud itta. 

Enne 3. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi koguvad aga jõudu erakonnad, kes leiavad, et Riia peaks sanktsioonide ja sõjalise toetuse eest rohkem vastu nõudma.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada 2028.–2034. aasta eelarves märkimisväärselt EL-i tasandi kaitserahastust, sealhulgas eraldada Euroopa konkurentsivõime fondi kaudu julgeolekule, kaitsetööstusele ja kosmosevaldkonnale 125,2 miljardit eurot. 

See raha on mõeldud kogu Euroopa Liidu ulatuses projektide rahastamiseks, mitte Lätile eelnevalt kindlaks määratud seitsme miljardi euro suuruse summa eraldamiseks. 

Kogu eelarve on endiselt EL-i liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Parlamendi vaheliste läbirääkimiste keskmes.

Kulbergsi sõnul väärib Läti erikohtlemist, sest riik võtab laenu, et tagada julgeolek riikidele, mis asuvad rindest palju kaugemal.

"Me viime oma eelarvepuudujäägi maksimumini […] ja sellest võlast maksame […] kogu Euroopa kaitsmise eest," ütles Läti peaminister valitsuse kantseleis.

Suur osa Läti kaitsekulutustest jõuab Kulbergsi sõnul lõpuks tagasi jõukamate Lääne-Euroopa riikide majandusse. Ta tõi näiteks relvaostud Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Rootsist ja Hollandist. "Me anname nende majandusele hoogu," lisas ta.

Valimissurve

Sama argumentatsiooni teravam versioon on esile kerkinud ka Läti valimiskampaaniates.

Populistlik ettevõtja Ainārs Šlesers, kelle erakond Läti Ennekõike (LPV) kuulub Brüsselis parempopulistlikku Euroopa Patrioodid fraktsiooni, leiab, et Läti peaks Venemaa-vastaste EL-i sanktsioonide toetamise eest nõudma kompensatsiooni. 

Šlesers mõistab hukka Moskva sissetungi ja ütleb, et Ukraina toetamist tuleb jätkata, kuid leiab, et Läti ei suuda kulusid lõputult enda kanda võtta.

"Me kaotame raha… me räägime Ukraina toetamisest, aga meie oleme ohver," ütles ta Politicole.

Kui EL-i sanktsioone hakatakse uuendama, peaks Läti Šlesersi sõnul "saama selle eest vastutasuks toetust". Küsimusele, kas see võiks tähendada Riia toetuse äravõtmist sanktsioonidelt, ei ähvardanud ta veto kasutamisega, kuid ka ei välistanud seda. "Ma ei taha praegu vetost rääkida," ütles ta. "Ma arvan, et […] leiame rahumeelse lahenduse."

Šlesers, kellel on ärisidemeid Venemaa oligarhidega, ütles, et Läti peab lõpuks taastama majandussidemed Moskvaga.

"On asju, mida me ei saa asendada, sest kui tegemist on teie naaberriigiga ja teid seovad ajaloolised sidemed […] peame leidma õige mudeli," lausus ta.

Tema sõnul peaks otsus selle üle, kas loovutada Venemaale territooriume, jääma Ukraina teha. Samas märkis ta, et ka teised riigid, sealhulgas Läti, on pärast konflikte Venemaale territooriume loovutanud, et "jõuda rahuleppeni".

Kulbergsi paremtsentristlik liit Ühendnimekiri juhib praegu arvamusküsitlusi, kuid koalitsiooniläbirääkimised võivad otsustada, kui palju Läti Venemaa-poliitika pärast oktoobrit muutub.

Teisel kohal olev parempopulistlik ja Venemaad toetav erakond Suveräänne Võim soovib taastada sidemed Moskvaga, kuid peavooluerakonnad peavad selle kaasamist valitsusse vähetõenäoliseks. 

Kolmandal kohal olev Šlesers on realistlikum koalitsioonipartner ning Kulbergs pole temaga koos valitsemise võimalust välistanud.

Neljandal kohal olev vasaktsentristlik Progressiivne Erakond, kes samuti loodab Kulbergsiga valitsusse pääseda, hoiatab, et Šlesersi kaasamine koalitsiooni muudaks Riia Venemaa-poliitikat järk-järgult leebemaks.

"Olen sada protsenti kindel, et Läti välispoliitika Venemaa suhtes muutub aja jooksul leebemaks," ütles erakonna peaministrikandidaat Andris Šuvajevs.

Ta viitas võimalikele sanktsioonieranditele Venemaa ärihuvidele ning sellele, et ministrid võivad hakata "Venemaast sõbralikumal toonil rääkima".

Venemaa suhtes karm hoiak

Enne sügisel oodatavat uut sanktsioonipaketti kutsus Kulbergs üles kehtestama venelastele kogu EL-is täieliku viisakeelu. EL-i riigid väljastasid 2025. aastal Venemaa kodanikele rohkem kui 630 000 viisat.

Viimase sanktsioonipaketi koostamisel olid Prantsusmaa ja Itaalia Venemaa sõjaväelaste üldise viisakeelu vastu, leides, et seda küsimust tuleks käsitleda EL-i viisareeglite, mitte sanktsioonide raames. Põhja- ja Ida-Euroopa riigid nõudsid seevastu rangemaid piiranguid.

Lõplik kokkulepe lõi õigusliku ja poliitilise aluse Venemaa alustatud sõjas osalenud tegev- ja endiste sõjaväelastele sisenemise keelamiseks, kuid jättis EL-i riikidele otsustada, millal keeld jõustub.

"Kas me oleme hulluks läinud?" küsis Kulbergs viivituse kohta. "Me lubame Venemaa sõjaväelastele viisasid anda – neile, kes ukrainlasi rindel tapavad."

Samuti kutsus ta EL-i riike uuesti kaaluma Venemaa 210 miljardi euro väärtuses riigivarade üleandmist Ukrainale, mis on Euroopas külmutatud. Kulbergs lükkas tagasi kartused, et Moskva võiks pärast sõja lõppu selle sammu kohtus vaidlustada.

Kulbergs kritiseeris ka Euroopa Ülemkogu presidendi António Costa otsust avada Kremliga suhtluskanal, öeldes, et selline otsus peaks olema kõigi riikide ühine otsus.

Ta nimetas igasugust suhtlust Kremliga mõttetuks tegevuseks, väites, et pole mingeid märke president Vladimir Putini valmisolekust läbirääkimisi pidada ning kõnelused annaksid Venemaale üksnes hingamisruumi, et teha oma järgmine samm.

Hoolimata sellest, et Läti on Venemaaga suhted katkestanud, ja Kulbergsi karmist hoiakust Moskva suhtes, ütles ta, et pärast seda, kui Venemaa maksab Ukrainale reparatsioone ja sõjakuritegude eest vastutavad inimesed on kohtu ette toodud, tuleb "olla avatud" suhete taastamisele. Ta tõi eeskujuks sõjajärgse Saksamaa.

"Kas me isoleerime Saksamaad selle pärast? Ei. See tähendab süü tunnistamist, rikkumise tunnistamist, karistust ja hüvitamist," ütles ta.

Kulbergs märkis, et pärast relvarahu suureneb piiri ebakindlus veelgi, sest tegelikuks ohuks saab tema hinnangul rändelaine – sajad tuhanded sõdurid naasevad rindelt, otsides paremat elu, samal ajal kui teised Venemaa elanikud põgenevad, kui Moskva sõjamajandus kokku variseb.